Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? (“Läänerindel muutuseta”, 1929)
lauantaina, joulukuuta 31, 2011
perjantaina, joulukuuta 30, 2011
Millest bussijuhid unistavad
Bussijuht: Tead, mõtlesin endale uue võimsama arvuti osta...
Sõber: Kui võimsa?
Bussijuht: mingi tonnise (mõtles maksumust või?)
Sõber: Jah, ma olen ka mõelnud, et saaks suurema arvuti, siis ostaks veel paukmaisi ja mängiks kohe terve öö...
Bussijuht: Mm...
* * *
Ma olen ju koguaeg rääkinud, et bussijuhid on täiesti parandamatud unistajad ja romantikud.
keskiviikkona, joulukuuta 28, 2011
Laena Swedbangast ja varsti pole sul isegi mannat!
Mida me siis sellest plakatist õpime? Laenates suuri asju Swedbangast, pead sa varsti naabritelt toitu kerjama.
Swedbank lunib laenuohvrite jaoks raha!
Las plekivad ise! Jätku oma Cucci käekell ostmata ja ostku laenuohvrite lastele süüa ja paar lelu...-pätikari! :(
tiistaina, joulukuuta 27, 2011
Eesti lastekirjanikud -kes on kes? (E7 ei saa aru)
maanantaina, joulukuuta 26, 2011
Soomlaste sürreaalne maailm
perjantaina, joulukuuta 23, 2011
keskiviikkona, joulukuuta 21, 2011
Tallinna elektrooniline kuusepuu
Jõulud -Joosepi väsitav päev
maanantaina, joulukuuta 19, 2011
Ilusad katusesambad
Pressifotograafe huvitab ainult raha
* * *
Seda küll, kuid idealiseerida fotograafe siiski ei maksa. Enamasti on nad ilma südametunnistuseta eetikavabad sellid, kes on raha eest kõigeks valmis. Pealegi on nad agressiivsed -takistavad liikumist, tekitavad ummikuid ning võivad kahjustada välklambisähvatustega nägemist.
Peamine etteheide on siiski see, et nad kasutavad oma pilte pildistatavat halvustaval moel. Mida nõmedam pilt, seda parem. Iga fotograafi unistus oleks teha foto, kus Imre ja Enriko oleks kahekesi kohkunult kuskil duši all...-ja see siis Õhtulehe esikaanel avaldada. Ja kuigi nad nimetavad seda kõike vastutuseks dokumenteerida ühiskonnas toimuvat ning säilitada selle ajalugu läbi fotode, teab iga lapski, et tegelikult huvitab neid lihtsalt RAHA. Täpselt nii nagu ka Imret ja Enrikot huvitab eelkõige RAHA. Sest ega meie sellest targemaks ei saa, kui Õhtuleht Imre ja Enriko duššipildi avaldab. Pigem muutume isegi sutsu lollimaks.
Ah jaa -Diana nad juba ajasid hauda...
Innovatiivne jõulukaunistus
IPSC swinger
Eesti keeles oleks õige nimetus vist "kõikur"? Viimasel ajal on tulnud erinevatel laskevõistlustel kiibitseda ja seetõttu on blogi sisu ka pisut temaatiline. Võimalik ka, et see kõikur on hea näide sellest, et laskmine ei pruugi olla igav "märkitoksimine".
sunnuntaina, joulukuuta 18, 2011
Kallasrada pole päevitamiseks
1) ainult Läänemerel, Peipsi järvel ja Võrtsjärvel on rand, ülejäänud Eesti veekogudel on kallas
2) Kallasrajaõigus kehtib üksnes avalikele veekogudele
3) Kallasrajal tohib ainult jalutada -mitte palli mängida, päevitada, liivakooke teha jmt. Seega ei ole nii, et kui jõuad kuhugi mere äärde, et kukud seal vabalt päevitama ja istuma. Rääkimata mingist sulgpallimängimisest vmt. MUPO või kohalik omavalitsus võib sulle kohe trahvi teha -ja teevad ka, kui kätte saavad.
Inimesed, olge valvsad!
perjantaina, joulukuuta 16, 2011
Eesti naised impordivad Eestisse islamit
Aga mida teeb moslemist mees -kes ju teatavasti õlut ei joo ja palvetab vähemalt 3x päevas? Keda tema oma ebaõnnes süüdistab? Loomulikult süüdistab ta amoraalset ja jumalavallatut ühiskonda ja täpsemalt -jumalasalgajatest uskmatuid eestlasi. Ning loomulikult jõuab ta varem või hiljem mõtteni islami kaitsmisest (=uskmatud vallandasid mu! Nad ründasid mu perekonda!) ja Pühast Sõjast. Ning sealt on juba väike samm autopommini...
* * *
Paar õpetlikku linki kah: siin ja uudised siin.
torstaina, joulukuuta 15, 2011
Vaesusest on saanud patt
Mida vaesus endaga tegelikult kaasa toob? Mida see tähendab?
* * *
Kas mäletate, et nõukaajal sattusid inimesed tihti olukorda, kus oli puudus rahast, toiduainetest või riietest? Uusi riideid tuli õmmelda vanadest seelikutest, toidu pärast tuli pingutada ja diilitada ning sageli pidi enne palgapäeva väikeseid summasid võlgu võtma. See kõik oli otsekui elu osa, sest hästi elasid vaid müüjad, parteilased ja kolhooside esimehed. Keegi ei vaadanud puudusele imelikult. Kõik kandsid ühesuguseid tumesiniseid jopesid...-ja kõik tegid hakkamasaamise nimel väikestviisi koostööd. Nõukaaja inimene ei häbenenud tunnistada, kui ta vajas abi.
Nüüd on vaesusel aga hoopis teine mõõde. Vaesus on muutunud millegiks häbiväärseks ja haletsust nõudvaks. Inimene (töötu, koondatud, haige?), kellel pole võimalik ilma laenu võtmata palgapäevani ära elada (näit ootamatult purunenud keskküttekatla tõttu) muutub teiste silmis justkui pidalitõbiseks. Ning mis veel hullem -ka enda silmis. Sest tundub, et inimese väärtust mõõdetakse tema hakkamasaamise järgi. Vaesus on muutunud tabuks. Sellest ei tohi rääkida ega seda välja näidata. Vaesus on patt. Vaestega tegemist ei tehta, sest ainus, mis nende elus eksisteerib ongi vaesus. On olemas vaikiv kokkulepe, et koos sissetulekutega kaotab inimene ka eneseväärikuse ja au. Rääkimata juba enda ühiskondlikust väärtusest.
Karm, kas pole? Samas, kui puudust võiks edukalt leevendada koostöö ja üksteise toetamise abil -nagu nõukaajal...(näit kutsuda mõne vaesema pere lapsed enda poole sööma vmt).
Teateid Euroopa Kohtust
Kohus leidis 2011.a, et Shveitsi riik on rikkunud inimeste õigust koonduda ühendustesse ja luua MTÜsid. Shveitsi riigilt mõisteti välja 21000 eurot õigusabikulude katteks ning 65000 eurot kompensatsiooniks. MTÜ lõpetamine oli Sveitsi riigi poolt "ebaproportsionaalne meede".
* * *
Muide, Ristiku tn piirkonnas Tallinnas on mitmeid tühjalt seisvaid kortereid...
Uus "Erinevus Rikastab" kampaania mõnitab inimesi
Tallinna Tehnikaülikoolis resideeruv ja Erinevus Rikastab-kampaaniaid produtseeriv seltskond on üllitanud järjekordse vaatajaid mõnitava kampaania. Analüüsime asju järjekorras:
1) plakati sõnum on rajatud ideele, et "vaataja märkab (plakatil) puuet kuid mitte baleriini". Puuet esindab ebaloomulikult töödeldud nägu, mis on näo all olevast "baleriinist" 5x suurem! Juba ainuüksi optiliselt on taoliselt pildilt väga raske detaile tabada. Lisaks rõhutab "puuet" hiiglaslik tekst "PUUET". Kampaania autorid on teinud kõik endast oleneva, et vaataja EI MÄRKAKS baleriini vaid justnimelt PUUET!
2)Vaatajas püütakse luua süükompleksi, sest ta ju ei märganud baleriini...-kuigi seda polegi inimsilma ja aju ehitusest johtuvalt võimalik märgata (=sa oled süüdi, sest oled selline nagu oled)
3) Tegelikult polegi võimalik märgata, kas tänaval vastu tulev inimene on baleriin või jalkafänn. Või pedofiil. Või hoopis politseinik.
4) Puude märkamine ON tegelikult väga loomulik ja vajalik. Esmalt selleks, et mõista, kas puudega inimene vajab kõrvalist abi või mitte. Teiseks selleks, et mõista, millised on tema füüsilised ja mentaalsed võimed ning kuivõrd saab temaga teatud olukordades arvestada (näiteks pole mõtet tugeva nägemispuudega inimest panna midagi vaatlema vmt)
5) Miks valisid kampaania autorid just baleriini? Sest baleriinid ei tule jalaga ust sisse lööma? Miks ei tehtud plakateid tekstiga: "PUUET MÄRKASID? AGA POLITSEINIKKU?; PUUET MÄRKASID? AGA PEREEMA? PUUET MÄRKASID? AGA BUSSIJUHTI?
6) Kampaania autorid on veendunud, et nende kaaskodanikud on pinnapealsed jobud, kes suudavad näha vaid välist. Me ei ole võimelised süüvima ega mõtlema. Eriti laiduväärne on tõik, et me pole võimelised tuvastama, kas võõras inimene on baleriin, politseinik, pereema või keegi muu. Märkame ainult, et ta on karkudega...
ÕUDNE!
tiistaina, joulukuuta 13, 2011
Lohu linnus ja veel mingi värk
Et peaks justkui mõlemile kaasa tundma...-ja samas nagu tohutu dilemma.
Kohilas kotti ei varastata
maanantaina, joulukuuta 12, 2011
Fulleri õllekujuline viski (hommikune õlleminut)
sunnuntaina, joulukuuta 11, 2011
E7 ei kuluta aega niisama
Ema (rahustavalt): Noh, mine siis kenasti bussi peale...
E7 (kergelt paanikas): Ma ei julge!
Ema: No mis sa kardad, see on...ee...see on jõulubuss!
E7 (huvitatult): Aa...kas see on jõulubuss?
Ema: jaa, jaa...mine peale
E7 (elevil): Ah jõulubuss...ma siis lähen bussi peale! Tšau!
* * *
E7 on kaupluse köögiviljaosakonnas isa süles ja vaatab kõrgelt all olevaid juurviljakaste.
Korraga E7 elavneb ja osutab näpuga lillkapsaste poole: Oi, vaata isa -valge brokkol!
Isa: Ota...mis valge brokkol...-see on ju lillkapsas!
E7 (äratundvalt): Aa...
perjantaina, joulukuuta 09, 2011
Kuidas PÖFFil läheb ka?
Pättidevastane teavituskampaania kasutab valesid eeldusi
See on täiesti vale mõte.
Vastupidi! Mida rohkem ja karistamatumalt saab pätt poest asju varastada, seda vähem on ta huvitatud sinu rahakotist. Sest miks ta peaks rahakoti pärast riskima, kui poest saab niigi asja kätte?
Seega on tavalisele inimesele just kasulikum teha poes nägu, et midagi ei juhtunud...-kui loogiliselt võtta. Hoopis teine asi oleks, kui reklaam räägiks põhimõtetest ja kodanikujulgusest. Mitte ei mängiks mingitel pragmaatilistel kasudel...
torstaina, joulukuuta 08, 2011
Siin sünnib Eesti majanduskasv
Steyr AUG Z kiituseks
keskiviikkona, joulukuuta 07, 2011
Keskerakond mõnitab lumelabidat
Eestis on loodud 2011.a 3000 uut ettevõtet
tiistaina, joulukuuta 06, 2011
Olete te mõelnud, mis Jõulude ajal maal toimub?
Ma kardan, et vaesed loomad elavad terve aasta jõuluhirmus ning loevad päevi millal vorstimasinad jälle huugama hakkavad ning lihasaagidele uued läikivad terad kinnitatakse. Lihunikud tellivad Hiinast uusi nuge ja veeretavad lattu valmis suured verekogumise tünnid. Veokid ummistavad Rakveres liikluse, sest toovad kombinaati tangu ja kruupe.
Ning inimesed lähevad peale sadade sigade ja veiste tapmist ja tükeldamist rahulikult koju ning ei mõtlegi sellele, et nende hingel on paljude süütute loomade surm.
Kas me selliseid Jõule tahtimegi?!
* * *
Teengi siinkohal ettepaneku panustada jõulude ajal hoopis kanadele ning tellida jõululauale Hiina ja India toitu. esiteks on see palju asjakohasem, sest Jeesus oli teatavasti juut ning elas idamaal -mitte Saksamaal, kus süüakse sealiha ja kartuleid. Jõulumeeleolu saab palju normaalsem, kui süüa korralikku jõulutoitu -carrikana, bambusvõrseid, riisi ja chillipipart. Tõsiselt...
SIGi moodulsalved
maanantaina, joulukuuta 05, 2011
Vintpüssi suudmekompensaatori leek
sunnuntaina, joulukuuta 04, 2011
IPSC vintpüssivõistlus 1
Sellel laup./pühap. toimus vägagi lahe vintpüssivõistlus. Kuigi üritus läks minu poolest pisut aia taha (jätsin Eotechi sihikul patareid vahetamata ning sihik kustus nagu tellimise peale just viimase pikima laskeülesande alguses) oli emotsioon siiski väga hea. Laskeülesanded olid huvitavad ja igasugust nurga taha piilumist ning roomamist jätkus küllaga. Lisan mõne aja pärast sündmusest ka fotogalerii koos tähelepanekutega. Seniks vaadake filmi.
torstaina, joulukuuta 01, 2011
Doris Karevalt on ilmunud uus luulekogu
* * *
Uurisin järgi, et tegemist polegi mitte luulekoguga vaid pigem on see "selline mõtisklusteraamat". Raamatu nimi on "Sa pole üksi" ja kaas on kena tumeroheline. Kindlasti hea raamat.



