Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?
(“Läänerindel muutuseta”, 1929)
tiistaina, maaliskuuta 17, 2009
22 sekundit puhast õudust
Olgu kohe öeldud, et mina seda pead sinna põssasse ei pannud. See oli juba kohal, kui ma tulin. Ma ainult filmisin, sest oli päris jube. Selline igapäevane miljöö põimituna mingi ootamatu õudusega...
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti