Ebakindlusest meie elus

Jäin sinist pudelit silmitsedes mõtlema mida võivad tunda putukad ja närilised, kui nad seda näevad? Kuidas nad seda asja enda jaoks defineerivad? Misasi see on nende jaoks? Kas see ei tekita neis ebakindlust? Sest tavalise närilise jaoks on taoline asi ju sama, kui meie jaoks kohtumine humanoidiga? Teoreetiliselt peaks selline vaatepilt purustama ju kogu närilise senise maailmapildi?

Aga paistab, et ei purusta. Mis omakorda tähendab, et inimesed on kergemini heidutatavad, kui väikesed metsaloomad. Või kuidas me ise reageeriks, kui ühel päeval avastame oma maja tagant täiesti hiiglasliku -taevasse küündiva -sinise objekti?