Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? (“Läänerindel muutuseta”, 1929)
Väga tore mõte. Selline asi arendab osalusdemokraatiat ning maandab stressi isegi neil, kes klaverit ei mängi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti