Ma ei teagi nüüd...- kuidagi hinge läks, et kivid nimodi tee ääres...- kuidagi hüljatult ja üksi. Olemiselt ongi nagu mingi genotsiidi meenutav asi...imelik, et keegi neid ei aita...
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? (“Läänerindel muutuseta”, 1929)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti