Elu nagu saha taga

Kohati on tunne nagu möödukski elu mingi saha taga sõites. Aegajalt näib maastik pisut avarduvat, et siis jälle kohe mingit värki täis lennata. Kusjuures selle vahega, et paljud ei näe isegi kollast sahka. On ainult kole ja hirmus. Ja siis saabub surm.

Saamise ja andmise erinevusest

P9 kohtus poes Barni maskotiga, kes ulatas talle sõnatult endanimelise šokolaadi.
Mina (kamandavalt): "Kuule P9 jäta siis E6-le kah pool školaadi, eks?"
P9: "Mhmh"...

Hetk hiljem näen kuidas P9 on süüdimatult hambad Barnisse löönud ja seda isukalt mugib. E6-le ei jää midagi. Sellest tekib hiljem suur jama.

E6 (sündinud ülekohtu tõttu kisades): "Mina pean kah Barnit saama! Miks P9 sai Barni ja mina ei saanud midagi?! See on ebaaus!"
P9 (pahuralt): "Võta teatavaks, et ma ei saanud seda vaid see anti mulle! Ma ei teinud midagi, kui maskott selle mulle andis...".
E6: "Mis vahet seal on?"
P9: "Saadakse siis, kui keegi sulle ostab. Aga mulle lihtsalt anti!"

Vanadus, jah?

Täitsa sürr. Kõik on kuidagi nii põnev. Isegi kohviautomaadi kasutamine.
1) Lähen koridori kohviautomaadist kohvi võtma (mündid ja tass on kaasas)
2) Asetan tassi alusele, sisestan mündi ja vajutan vastavat nuppu (siiani läheb kõik hästi)
3) Vaatan kuidas jook tassi voolab
4) Kui kohv on lõpuni tassi jõudnud, lähen enesekindlalt tagasi oma tuppa
5) Istun tugitooli ja esitan peale mõningasi otsinguid endale lõpuks nõudliku küsimuse "Aga kus kohv on?"
6) Lähen tagasi koridori, et kohv automaadist ära võtta...
* * *
See meenutab pisut seda juhtumit, kui blondiin autot tankis

Jätk.
Takseerin sööklajärjekorras seistes kandikutel olevaid saiakesi: "Hmm...kas võtta kaneelisai või kreemi? Kaneelikad on ju päris head? Aga ka kreem on nämma...-ilmselt siis ikkagi kreemisai? Jah, võtan kreemisaia".
Müüja: "Mida Teile?"
Mina: "Palun üks juustusai!"
Märgates, et müüja haarab näpitsatega juustusaia, tabab mind hämming -see on ju juustusai!? Aga mina tahtsin kreemisaia! Mis toimub?!!

Uued helendavad maastikud

Kõik mäletavad ju seda, kuidas lapsena üksinda kodus haige tuli olla? Ema-isa olid tööl ja polnud kedagi, kes su aega sisustaks. Peale esimest nädalat olid kõik mängud ära mängitud ja ka lugemine ei pakkunud pidevat huvi. Kappides oli juba tuhnitud, vannis vedeletud, tööriistakapis höövlit uuritud, õe taskukalendrid läbi vaadatud...
Nii saabuski millalgi hetk, kui tuli lihtsalt põrandal vaiba peal pikutada ja ennast jalgade abil koos vaibaga toas siia-sinna lükata. Sest midagi targemat kah teha polnud.
Kuid asi tasus ennast enamasti siiski ära. Nimelt avanesid altpoolt vaadates toas hoopis uued vaated ja perspektiivid. Näiteks võis näha, et lauajalad on kinni suurte poltidega. Või et aknalaua alt koorub krohvi. Ka kardinad olid altpoolt päris huvitavad. Teatud hetkel võis seda teemat arendada sinnani, kus hakkasid analüüsima, kuidas oleks elada toas, mis on tagurpidi.

Sealt edasi oli vaid üks samm kujutlemaks, et teiselpool peeglit asub paralleelmaailm. See oli juba peaaegu ohtlik mõte...-näiteks ükskord jäin selle üle liiga pikalt mõtlema ja olin lõpuks hirmust täitsa kange. Vanemad ei saanud kojutulles üldse aru, mis värk on. Tüüp oli lihtsalt liiga pikalt peeglisse vahtinud...

Mida tähendab soov "Palju õnne!"?

Asi algas sellest, kui avastasin, et olen jätnud mitmele inimesele sünnipäevaks "Palju õnne!" soovimata.

See "Palju õnne!" on muutundud fraasiks mille üle keegi enam ei mõtle ja arvatakse, et see käib sünnipäeva või kooli lõpetamise kohta. Tegelikult on asi aga palju sügavam.

Tänapäeval on mõiste "õnn" (vedamise tähenduses) muutunud mingiks pseudoteaduse valdkonda kuuluvaks asjaks. Keegi ei raja oma igapäevaseid plaane ebakindlale õnnele vaid tööle, teadmistele, süsteemsusele, suhetele, rahale jne. "Õnn" on devalveerunud kenaks muinasjutufraasiks...

Ometi on olemas üks seltskond, kes seda väljendit jätkuvalt kasutab -need on sõjaväelased. Soovitakse "head sõduriõnne" vmt. Selle ütlemisega tunnistatakse, et inimese edu või ebaedu ei sõltu vaid töökusest, tahtest ja plaanidest vaid millegist haaramatust ja ebamäärasest, mis võib otsustada meie elu ja surma üle. Selleks on Õnn või Ebaõnn ning need mõlema saavad eriti nähtavaks (äärmus?)situatsioonides, kus on kaalul rohkem, kui vaid mugav pärastlõuna diivanil.

Soovides "palju õnne!" soovime tegelikult, et ohtlikes olukordades jääks inimene ellu, pääseks õnnetustest ja laostumisest -saaks hakkama -jõuaks tagasi koju.

Niisiis pole asi üldse tähtpäevades vaid palju enamas.

Spekulandid mitte investorid

Kinnisvarafirma Uus Maa suutis meediasse murda arvamusega, et 2011.a on Skandinaavia investorid hakanud Eestis kokku ostma hea asukohaga kinnisvara.

Mis värk on?

Kas vennikesed, kes majadega hangeldavad on tõesti investorid? Minu teada peaks korralik investor looma uut väärtust mitte vaid ostma odavalt ja müüma kallilt? Kas nad remondivaid seda "hea asukohaga kinnisvara"? Taastavad Kassisabas miljööväärtusega kortereid? Pälvivad Muinsuskaitseametilt preemiaid?
Paraku tundub, et "investorid" ostavad kokku vaid makseraskustes Mustamäe ja Lasnamäe kinnisvara.

Looduslik stereopilt

Vaadake neid kahte (või nelja) kaske silmi fokusseerimata (tekib 1 ruumiline puu). Fokusseeritult vaadates tundub nagu näeks ühte puud topelt.

Valimistel on oluline see, kellelt raha ära võetakse

Ma ei saa aru. Valimistel räägitakse meile igasugustest plaanidest ja sellest mida arendada tahetakse. Mis on nö prioriteedid. Aga asi pole ju üldse selles. Sest nagu iga koolipoisski teab, ei teki raha Eesti riigieelarvesse juurde rohkem, kui seda parasjagu on. Mis tähendab kohe seda, et mingi teema arendamiseks, tuleb mõnda teist valdkonda kägistama hakata.

Seega võiks parteid rääkida ka sellest, kellelt NEMAD kavatsevad raha ära võtta.

Ämbrid nagu Nordea reklaam

Esimese raksuga mõtlesin, et ahhaa -see on vist Nordea reklaam, sest värvid klappisid ideaalselt. Aga siis märkasin laes auku ja mõistsin, et tegemist on lihtsalt juhusliku kunstijuhtumiga. Kusjuures päris sügava sellisega.

Kadri Simson ja Anna-Maria Galojan on vähemalt ühes asjas sarnased

Eilset ETV valimisarutelu vaadates võib 98% kindlusega nentida, et Kadri Simson on oma huuli Botoxiga süstinud. Mida on teinud ka Anna-Maria. Päris huvitav ju? Mida nad sellega saavutada tahavad? Botox teeb ju võltsiks? Huuled ei liigu enam üldse ja muutuvad ebaloomulikeks. Ja väga raske on keskenduda sellele mida Kadri räägib, kui sa tead, et Tal on seal Botox. See juhib tähelepanu teemalt kohe kõrvale...

Hiina kuldne päikesepaiste

Päris tore nimetus firmal

Mis saab Leo Kunnasest Riigikogus?

Nagu enamus juba teab, kandideerib Leo Riigikogu valimistel üksikkandidaadina (koduleht http://www.leokunnas.ee/.

Olukorra teeb raskeks tõik, et ma ei tea kedagi, kes Leod valida ei tahaks. Mis tähendab aga seda, et Leole antud hääl läheb teiste parteide jaoks kaduma. Oht on nimelt selles, et kui Leo pääseb oma 100 000de häälega Riigikokku, on ta seal ikkagi üksi ning võib edu saavutada vaid tegutsedes nn mõjuagendina. Leo selja taga ei ole korporatiivselt tegutsevat parteid, kes võib oma liikmeskonnale toetudes hääletustel enda tahet teistele parteidele peale suruda. Leo on üksi. Lihtsalt üks mees hallis pintsakus, kelle jutuga võib -ent ei pruugi -arvestada.

Selline olukord seab eriti suured nõudmised Leo verbaalsele tegevusele (mis ei ole teatavasti just Leo kõige säravam külg, kuna ta ei oska -või ei viitsi -pidada smalltalk-i). Isiksusele ja suhetele. Sisuliselt on ta nagu spartalane Trooja müüride all. Selle vahega, et ta on ainukene sõdur avaral linnaga piirneval rannal.

Samas ei takista teda miski Riigikogus olles mõne sobiva parteiga liitumast (mis valijatele ei pruugi aga meeldida).
Samuti saab ta kõnepuldist esitada ebamugavaid küsimusi. Ta pääseb otsustajatele ligi ning võib kõige tulihingelisemate reformaritega näost-näkku rääkida. Ta võib luua tuleviku seisukohalt äärmiselt olulisi suhteid.
* * *
Pole välistatud, et ühel päeval saab ta presidendiks.
* * *
Tundub, et meil tuleks valima minna

Petetud lootused

Vaene vares! Sellised kurb-romantilised juhtumid on ilmselt tuttavad igaühele. Sel teemal on lausa pakse raamatuid kirjutatud. Ning mõnigi mees on seetõttu liitunud Võõrleegioniga või püüdnud jalgrattaga läbi Siberi sõita...

Tüdruk, veri huulel

Silmatorkavalt põnev make up

Ning tundub, et vampiirid söövad murakajogurtit...

Kas naiste valimisõigus oli ikka õige otsus?

I ja II Maailmasõda, Hiroshima ja Nagasaki, kommunistlikud ja natsistlikud massimõrvad, Hitleri ja Stalini võimulepääs, Pol Poth, keemia -ja bioloogiliste relvade kasutamine ja areng, võidurelvastumine, naftavarude ammendamine, Arktika jäämassi sulamine, sadade looma -ja taimeliikide kiire väljasuremine, AIDS ja seagripp, Mehhiko lahe naftareostus...

-kõik need kohutavad nähtused on aset leidnud peale naistele valimisõiguse andmist.

Päris õudne! Millega see kõik ometi lõpeb?!

Radikaalne soeng

Peaaegu nagu beibe-punk

Täna müügis olevad relvad

SKS Norinco, 160 eurot (2000 krooni!!!), kaasa 1 salv

GSG-5 .22LR, 500 eurot

Saiga .223 (lühike, kaba käib kokku), 700 eurot

Sileraudne Saiga Tactical 12 cal, 700 eurot (kaba käib kokku)

* * *

Loomulikult toimub müük vaid relvasoetamisluba omavale inimesele. Ilmselt on ka pisut kauplemisruumi. Kontaktid ja küsimused võib saata heinategu@hot.ee.

Kuperjanovi JP sümboolika

Teemant. "JK" =jalaväekompanii

Must käiseembleem kuulub nekrutitele, kes pole oma sõdurieksamit veel sooritanud. "Kondid" tuleb "valu ja kannatustega" välja teenida.

Mütsimärk. Kuperjanovi pataljoni sõduritel on ainsatena õigus kanda sini-must-valge mütsimärgi asemel surnupealuud

Meenutab veidi mingit mereröövlite ürikut...-ja jälgige pitsatit!

Dokumendikaaned (A4)

Rahapesuautomaat

Huvitav, miks Tavid pole veel paigaldanud kulla-automaate, mis vahetaks paberraha kuldmüntide ja kangide/plaatide vastu? Sellest võidaksid ju kõik? Esiteks saaks ebaseadusliku raha taas ringlusse tuua ja teiseks elavdaks see tohutult majandust. Vähemalt ümbruskonnas.

Imeline trafoputka Telliskivi tänaval

Kuigi kõik trafoputkad on väga kenad (neil on peaaegu täiuslikud proportsioonid), on Telliskivi tn oma tõeline iludus. Pidin seda tükk aega uurima, et aru saada, et mu nägemisaistingud töötavad korralikult ja ma pole liiga palju kohvi joonud või magamata.

Kunst on demokraatlik nähtus

Heldimus tuleb peale, kui näed, et inimesed loovad kultuuri ka ilma kultuuriministeeriumi suunamise ja toetuseta. Suurepärane näide on see trükikoja aken, kus on loodud väga dünaamiline, atraktiivne ja kolmemõõtmeline kompositsioon. Päris Kunstnikud oleks sellise asja tegemiseks Kultuurkapitalilt muidugi miljoni küsinud. Mis omakorda oleks võetud alkohoolikute ja hasartmängusõltlaste taskust.

Mis maandab meestel stressi?

Vatt, kui äge asi! Meenus, et enne jõule hakkavad kõik naistelehed kirjutama mida meestele kinkida. Välja pakutakse igasuguseid jaburaid asju: lõhnu, romantikat, lipsu, uusi suuski... kuigi mehed vajaksid just midagi sellist -magnetkuulikesi millega saab kõike teha. Neid võib niisama taskus krõbistada, võib pikaks venitada, saab mööda lauda veeretada...

Sellised kuulikesed ei sea mehele mingeid piiranguid ega ootuseid -ja iga mees saab sellest kohe aru. Taolised magnetkuulid tekitavad lausa teatud turvatunde...

Wikileaks paljastab häid ja annab relvad kätte halbadele

Mõni aeg tagasi oli telekas pikem lugu Wikileaksist. Kõige hea juures mida võimulolijate valgustkartvate tegude paljastamine endaga kaasa toob, on siiski ka üks väga halb külg -Wikileaks paljastab korporatiivset ja "vabamüürlikku" Läänt, ent korrupeerunud, kuritegelikku ja inimvihkajalikku Ida ta päevavalguse kätte ei tiri. Ometi ei saa võrrelda USA, Briti ja Itaalia rikutust Hiina, Venemaa ja Pakistani rikutusega.

Hoolimata süütute tsiviilisikute tapmisest "segastel asjaoludel" Iraagis ja Afganistaanis, ei saa läänlaseid demoniseerida. Nende lahingureeglites on punkt säästa tsiviilisikuid ning avada tuli vaid ründe korral.

Idas sellist enesepiiramist ei tunta. Seal pole tapmine kunagi probleem olnud. Läänes teab iga kodanik, et korruptsioon on paha (vähemalt teoorias). Idas on see aga osa ühiskonnakorraldusest.

Põhimõtteliselt lammutab Wikileaks Läänt ja annab tööriistad kätte Idale. Seega -hoolimata Julian Assange Che Guevaralikust oreoolist, ajab ta taas vaid kommarite ja islamistide asja...

Tsiklid lumes

Lõppenud on küsitlus "Oled sa oma eluga rahul?". See oli päris kurb küsitlus nagu näha. Saime teada, et 37 % ei ole rahul. Mis on päris palju. Võid olla kindel, et kümnest su tuttavast on vähemalt 4 pisut õnnetud. Need neli tunnevad end ebaõnnestujana või lootusetuna. Või tundub neile elu pisut tühine ja mõttetu. Võimalik, et nende rõõm on hävitatud mure, pettumuse või (tuleviku)hirmu tõttu.

Kas ma tean, kes need 4 on? Mis on nende nimed? Olen ma üldse küsinud?

Graveeritud STI Trojan

Velled. Ei ole meie räsitud ja laenude all ägaval isamaalt oskajad mehed veel kadunud. Tõestuseks olgu Viljo Marrandi graveeritud STI püstol: http://min.us/mvkJ3mJ (võimalik, et link ei avane). Olgu öeldud, et kõnesolev projekt ei ole hetkel lõpetatud ning korralikud pildid on tegemisel.

Üksikpildid:
http://i.min.us/ibubeK.jpg
http://i.min.us/id7Zqu.jpg
http://i.min.us/ibvJ6W.jpg
http://i.min.us/ibrKtY.jpg
http://i.min.us/ibrM2g.jpg
http://i.min.us/ibrSQ4.jpg
http://i.min.us/ibrSQ4.jpg

Kas kliimamuutus mõjutab?

Ei saagi aru, mis kilekottidele sisse on läinud, et nad viimasel ajal nimodi põõsas ja puu otsas varitsevad? Varem olid nad kenad valged ja läbipaistvad, ning sahisesid kenasti tuule käes, aga nüüd on mustad ja passivad sedasi kurjalt möödujaid. Õhtul on juba päris kõhe koju minna. Kilekott on ju loll ja ettearvamatu...

Kunagi oli Makra ainult rikaste söök

Meenus, et nägin kusagil telesaates mingit ärimeest rääkimas oma edulugu ja muu jutu seas mainis ta (oma majandusliku olukorra kohta) ka järgmist: "...kui lapsed soovivad Makrat, siis on võimalik seda ka osta...". Mina muidugi imestasin kadedalt, sest see oli just see aeg, kui ma ise Makrat eriti osta ei suutnud ning võisin seda vaid poes igatsevalt vaadata.
Kuid ajad on muutunud. Nüüd toidetakse Makraga kasse ja tuvisid. Näib, et Makrast on tulnud vaeste ja kodutute eine...

Kaelaripats, kuld, hõbe

Näide fraktaalsest ehtest. Kavandada eriti midagi ei saa. Puhas intuitsioon ja tehniline loogika.

IPSC on üllitanud oma ajakirja

IPSC ajakiri

Naiste eksistentsiaalsest diskrimineerimisest

Seda, miks naised meestest vähem teenivad, tean ma juba ammu. Põhjus on selles, et naisterahvad söövad oluliselt vähem. Olen seda pisut jälginud, ja asi on täiesti kindel. Ainult tõeliselt ablas naiserahvas kahmab sööklas endale suure prae, toobi piima ja priske saiakese. Tavaliselt saavad nad kõhu täis aga nääpsukesest supist või salatikausikesest. Samas, kui isegi kidurad mehed on SUNNITUD ostma suure prae, et kulutatud kaloreid kuidagigi tagasi teenida. Selge siis, et naistel kulub toidu peale u 40% vähem raha, kui meestel -mistõttu nad ka teenivad vähem.

Aga eile tekkis veel üks eksistentsiaalne faktor.

Me kõik teame, et suur hulk naisterahvaid on suhteliselt ägeda loomuga ning täis mahasurutud ängi, mis ainult otsib väljapääsu? Ning erinevalt meestest, ei oska nad seda autoga kihutades või jalaga teeäärseid puid tagudes maha laadida.

Kujutage nüüd ette, kui selline kellapommina tiksuv naisterahvas ei kaaluks mitte 50 kg ega oleks 1 m 60 cm pikk vaid oleks 2m pikkune ja kaaluks 100 kg. Ja tunnetaks seejuures oma füüsilist suutlikkust...
Ma usun, et kuritegevuse ja vägivaldsete surmade % hüppaks kohe lakke.
Nüüd ongi aga asjad nii kavalasti säätud, et naisterahvad ei ole füüsiliselt eriti tegijad. Ma arvan, et just tänu sellele ongi paljud mehed üldse veel elus. Nagu näeme, ei ole diskrimineerimine midagi juhuslikku vaid kõigel on oma mõte.

Midagi Keskmaa fännidele

Norde Keskuse vastas (vist see maailmakaubanduskeskus?) müüakse niukest Gandalfi meenutavat nukku. Tegelikult ma arvan, et see ongi Gandalfina mõeldud. Maksab paartuhat krooni. Võimalik, et päris hea investeering. Saab esikusse seisma panna jmt.

Sa oled ilus!

Väga tore, et lõpuks üritab keegi naisterahvaste igikestvat foobiat vaigistada (tegemist on peegliga üksnes naistele mõeldud treeningsaali fuajees). Sest olgem ausad -97% meestest on ammu väsinud oma naistuttavatele ja abikaasadele kordamast: "Ei, sa pole kole! Ei, sa pole paks! Ei, sa ei näe välja nagu tanker! Ära muretse -Sul on kena soeng! Kleit on ka ilus. Püksid sobivad. Meik on väga hea. Kõik on hästi. Ära pabista...". Kusjuures mehi ei usuta nagunii. Mis tekitab olukorra, et mehed hakkavad end lollina tundma, sest kui sa ütled:"Sa näed väga hea välja!", aga naisterahvas vastab selle peale: "Ei näe...ma olen juurde võtnud...", siis tähendab see seda, et mees eksis. Ja kui sa eksid iga päev keskmiselt 10x, siis nädala pärast tunned end täieliku debiilikuna.
* * *
Sellised sildid võiks ka meeste spordisaalis olla. Näiteks hantlite juures võiks olla silt "Sa oled tugev!" ja jooksulindi juures "Sa oled kiire!".
Vean kihla, et mehed-vennikesed läheksid kohe liimile ja jookseksid ja tõstaksid ennast oimetuks. Mehed usuvad selliseid asju ilma ütlematagi...
* * *
Mopp ja rasked veepudelid pildil on samas kah päris sügavamõttelised...

Sotsiaaldemokraadid on täiesti amoraalseks muutunud!

See on ikka täiesti jube, mis toimub! Tundub, et sotsid on minetanud viimsegi moraaliraasukese, ning hakanud täiesti suvaliselt elukaaslaseid vahetama. Või mida sellest arvata, kui pildil on Nestor ja Saks (mõlemad on enam-vähem sama vanad) ja juures on kiri "UUS ALGUS" ning "Hoolimise jõud"? Mis uus algus? Alustavad uut kooselu või? Milleks muidu see jutt hoolimisest jmt? Nestor paistab küll olukorraga päris rahul olevat...

Ja mis siin toimub?!!! Kas Sven ja Urve on peale pikki ja tüütuid parlamendisaalis veedetud aastaid lõpuks teineteist leidnud? Mikser on igatahes küll ülimalt rõõmsa olemisega ja näib, et ka Urve on päris elevil...

Aga no see ületab juba igasugused taluvuse piirid!!! Andres ja Vadim!!! Ja poleks imestada, kui käsikäes (sest sotside puhul on kõik võimalik)! Kas see ongi see uus algus mida sotsid meile tuua tahavad?!! Kas see ongi hoolimise jõud?!

Samas tundub Andrest vaadates, et võibolla on teda sunnitud? Mine tea? Mees näib pildil justkui pisut kannatavat -samas, kui Vadim tundub Andresest siiralt huvitatud olevat...

* * *

Kohutav ma ütlen! Täiesti amoraalne!

Haihambad

Väga vanad. On juba vaikselt kivistuma hakanud. Ilmselt kuskil savi sees olnud, sellepärast ongi sellised tumedad.

Maausulised piinavad jõulupuid!

Jube! Täiesti kindel, et jõulukuusekest on piinanud just maausulised -sest nemad ju ei salli jõule jmt? Ja kuna teistest jõud üle ei käi, siis ongi nad kinni nabinud väikese jõulukuuse ja teda julmalt mõnitanud ja ahistanud! Ei imestaks, kui nad oleks teda isegi elektriga...
Täiesti kohutav! Kuhu me nii jõuame?!

Pole parata -seest tühjad kuldehted purunevad

Tegemist on tüüpilise "odava" (hind u 4000 kr) valgest kullast seest tühja käevõruga. Võrul on nutikas vedrusüsteem, mis võimaldab seda avada ja uuesti sulgeda ilma, et käevõru "lahti kukuks". Samas võib see olla ka probleemiks, sest võru hoiab käe ümber ka avatud olekus, mis tähendab, et tekib kiusatus seda ise üle randme hoogsalt maha tõmmata. Peale nädalast kasutamist on tulemus üpris kurb. Põhjuseks rabe materjal ja suhteliselt ettevaatamatu kandmine. Selliste tehases valmistatud seest tühjade kuldehetega peab olema TOHUTULT ettevaatlik -põhimõtteliselt tohib neid hoida vaid karbis siidpaberi sees.

Pluss on see, et neid saab igaüks osta.

Maksete ajalugu ongi nagu elulugu

Pank sundis mind välja printima viimase poole aasta maksete ajaloo. Tekkis päris paks pakk -ja väga põnev lugemine. Loed seda ja silme ees kangastuvad ammumöödunud sündmused ja seigad. Justnagu lehitseks kooliaegset salmikut vmt.

Ja kui järgi mõtelda, siis enamusel inimestel ongi põhilised emotsioonid seotud just asjade ostmisega. Kui vaadelda kauplustes ringisaalivaid inimesi, võib aimata, et poes viibimine ja asjade soetamine pakub neile hingelist kosutust ning vaheldust argirutiinile. Hea ost on nagu oopium rahvale. See aitab unustada igapäevased mured ning kingib meile üürikese -ent särava -õnnetunde.
Tundub, et ka elu nn tähtsündmused on paljuski seotud edukate ostudega. Me tunneme aastaid rõõmu laabunud autoostust (mehed räägivad, kui soodsalt nad oma super-hüper-vinge auto hankisid + naastrehvid), õnnestunud kleidivalikust ja eluasemest; lõunamaareisist ning heast raamatust. Kõik need ostud märgivad mingeid -meile olulisi -sündmuseid ja tundeid. Sündmustest ja tunnetest aga koosneb inimese elulugu.

Seega -oleks igati arukas välja printida oma kontoajalugu, teha vajalikud korrektuurid, ning koostada autobiograafia nimega "Minu parimad ostud", või lihtsamalt: "Minu elulugu".