Sellest mida kruiisituristid tegelikult merel läbi elavad

Ka meil on peagi algamas sügisene navigatsioonihooaeg. Mõnedes kohtades algab see juba suvel.

Igatahes näib, et kruiisituristid elavad märksa põnevamat elu, kui neid Viru tänaval ringikõndimas nähes arvatagi võiks.

Heade Mõtete Linn

Iga kord, kui ma Tartus käin, tulen palju targemana tagasi. Loomulikult pole see tingitud sellest, et istuksin kuskil raamatukogus või vestleksin erudeeritud inimestega. Aitab sellestki, kui lihtsalt silmad lahti hoida ja kõik ette sattunud õpetussõnad ja tarkuseterad hoolega tallele panna.
Seda nimetatakse vist ka elukestvaks õppeks?
Keegi tubli psühholoogia või sotsioloogiatudeng võiks nende tekstide põhjal uurimustöö kirjutada.

Mehed ei osta rattaga sama värvi lukku

Sümptomaatiline juhtum. Ükski täie aruga mees ei vali turvaseadmeid (oda, vibu, mootorsaag, torutangid) selle järgi, kas see sobib tema riietuse või traktoriga. Ja kui vähegi võimalik, eelistavad nad jämedat lehmaketti ja tabalukku. Mitte, et see iseenesest turvalisem oleks -aga nad austavad traditsioone. Isal oli ju ka lehmakett ja tabalukk...

Kes suudab programmeerida NOKIA-le sobiva piiksu (stardisignaali)?

Teatavasti on olemas spordialasid, kus on vaja anda sportlasele ootamatu stardisignaal.

Soorituse tulemus sõltub sellistel puhkudel suuresti sportlase võimest stardisignaalile kiiresti reageerida. St, et üksi treenides vajab sportlane heli, mis tekiks 2-7 sek jooksul "iseeneselikult". Sellised seadmed on olemas, ent need maksavad suhteliselt palju (2000kr).

Kuid meil kõigil on olemas mobiiltelefonid ja väikesed kuularid.

Seega on vaja kedagi, kes meisterdab NOKIALE sobiva koodijupi, mis paneb tavalise mobiili piiksatama juhuslikul hetkel 2-6 sekundilises ajavahemikus.

Toon näite:

0 -1-2-PIIKS!
0-1-2-3-4-PIIKS!
0-1-2-4,6 -PIIKS!

Kas see on raketiteadus? Kas on vaja integraali?

Ma pakun, et selline rakendus võiks hea müügitöö korral valmistajale isegi raha teenida.

Kas sündimas on teatriturism?

Kõigi teatrisõprade rõõmuks on üllitatud uus teatriteemaline veebileht http://www.teatrireisid.com/.

Tundub olevat mugav kasutada, kui ei viitsi mööda teatrite kodulehekülgi kolada (ma ei tea kedagi, kes viitsiks...). Eriti hea oleks veel see, kui lehel oleks etendustest sellised ülevaatlikud sisukokkuvõtted, et saaks kõik teada, ja ei peakski etendust ennast vaatama minema -oleks suur ajasääst ja teeks elu oluliselt mugavamaks.

Samas on väga huvitav just see transpordi-osa. Transpordi-faktor tähendab seda, et teatrielamus ei alga mitte hetkest, kui külastaja on ennast pehmesse tugitooli sättinud (mil organism hakkab rasvadena kehasse ladestama enne etendust söödud šokolaadi) vaid juba bussi või rongi ronides.

Mõelda võikski transpordimahu suurendamisele ja ajalisele pikendamisele. Väga atraktiivne võiks olla ka kanuude, traktorite, hobuste, ATVde, jalgrataste, rulade, suuskade jmt kasutamine teatriturismis. Miksmitte koos ööbimisega lageda taeva all (romantiline öine taevas ja külmalt vilkuv Orion)? Või retrohõnguline ööbimine mõnes tolmuses koolimajas?

Ning muidugi ei tasuks piirduda vaid ühe etenduse külastamisega vaid korraldada tõeline suvetuur, kus külastatakse järjepanu kõiki tee äärde jäävaid näidendeid. Suveetendused pakuvad selleks ideaalseid võimalusi. Niisiis ei oleks teatrikülastus enam lihtsalt lihtlabane teatrisseminek vaid Tee, mis lõpeb etendusega (tekib eluline allegooria surmast- kui maise eksistentsi lõpust).

Boonusena tuleb mainida ka kõrvalistele isikutele tulusat asjaolu, et on väga hea, kui teatriguvilised liiguvad gruppidena, ega ummista ühekaupa oma autodega ümbruskonna teid ja haljasalasid. Pealegi vabastab see linnakeskonna liigsest inim-koormusest ja võimaldab muudel kodanikel segamatult pargipingil linnulaulu -või värsket koorejäätist nautida.

Seega jääb üle soovida bravuurikaid teatriretki!

Kuivav pesu on usu märk

Meel läheb härdaks, kui näed, et on olemas veel julgeid inimesi -kes riskivad oma pesuga hoolimata kõigest. Või siis -kes usuvad jätkuvalt, et inimesed on head, ausad ja omakasupüüdmatud.
Ning millised ekspansiivsed värvid!

Suurepärane Eesti disain (mobiiltelefini lüliti)!

Sõber asendas oma mobiili katkise ON/OFF nupu suurepärase lülitiga. Tulemus on täiesti võrratu! Nupp töötab laitmatult ning on väga mugav kasutada. Olen vaimustuses.

Vastik pilt

Nõme mees ja nõme silt. Kole kollane laudis. Kõik on kuidagi äärmiselt vastik...
Miks just mina selliseid asju vaatama pean?

Nendest, kes langevad

Esiteks.

Langenud Sõdur suri liiga noorelt. Liiga vara. Vales kohas -ja valel moel.

Kuid mida see arvamine meile annab? Muudab see tulemust? Kas me oleksime suutnud seda surma ära hoida?

Ei. Võibolla. Ei.

Kas ükski surm on õigeaegne? Kas me võime Iru Hooldekodus mõnda vana meest või naist vaadates öelda: "Sul oleks juba aeg surra! Sa oled elanud liiga kaua!"?

Võibolla võime. Kuid ilmselt vaid juhul, kui me seda vana meest või naist isiklikult ei tunne.

Niisiis on kõik surmad justkui liiga varajased. Kõik surmad.

Kuid inimesed surevad ikkagi -hoolimata sellest mida me asjast arvame või mõtleme. Surm on otsekui matemaatilise tehte vastus. Kui tehte 2+2=4 vastus on 4, siis ei loe see, et see vastus tundub meile liiga väike -või liiga ebaõiglane. See on igal juhul õige vastus. SELLE Tehte õige vastus.

Kui vabasurm välja jätta, ei saa keegi ise enda surmapäeva määrata. Keegi meist ei tea seda. Meie vaid arvutame -teeme tehteid: korrutame ja liidame, lahutame ja võtame ruutjuuri -kuni ühel päeval antakse meie loodud tehtele lõplik ja õige vastus.

On oluline mõista, et see vastus on ALATI õige -sest see on LÕPLIK vastus. Seda ei saa muuta. Uusi tehteid pole võimalik enam teha. Vastust ei saa vaidlustada. See on ALATI ÕIGE vastus.

Kuigi see ei pruugi meile meeldida (tahaks ju näha vastusena mingit ilusat numbrit: 50 või 100 või 44).

Teiseks.

Mulle tundub, et surijale on surm alati "lihtsam", kui mahajääjatele. Surm on midagi, mis juhtub minuga. MINA TEAN, mis toimub. MINA TEAN VASTUST. Nemad jäävad maha. Nemad jäävad teadmatusse.

Kolmandaks.

Ma ei usu, et Surija jaoks omab tähtsust tema elu pikkus enne surma. Sest tehe on võrdselt väärtuslik ja oluline hoolimata sellest, kas selles on 2 või 2000 liidetavat. Ma ei usu, et aeg mängib rolli. Aeg on oluline vaid mahajääjate jaoks. Mälestuste pikkuse ja rohkuse seisukohalt.

Seega.

On halb Langenud Sõdurit haletseda ("kui lühike elu!") või halvustada ("kas oli siis vaja minna...?"). Me ju ei taha öelda, et Langenud Sõduri elu polnud nii lühikesena väärtuslik? Või et see oli väärtusetu?

See oli SELLE tehte vastus. Sest on ju tehteid mis TULEB ära teha -ja keegi peab need tegema. Kui mitte meie -siis teeb seda keegi teine. Keegi, kes julgeb või usub...

E6 aretas uue võimsa süsteemi

E6 vedas lestad garaažist teisele korrusele ja jättis need vedelema (mängis ujumist). Siis teatas, et tahab õue mängima...

Mina (nõudlikult): "E6, enne, kui õue lähed, korja oma lestad kokku ja vii tagasi sinna kust sa need võtsid!"

E6 (on jõudnud juba esimesele korrusele ja reageerib väga rahulolematult): "No hea küll! Kas ma pean siis ronima esimeselt korruselt üles lestade juurde või?! Ja siis jälle alla tulema?!! Kas ma pean lestad jälle teisele korrusele viima?!!! See on ebaaus!!!

* * *

Olukord meenutas väga seda: http://www.youtube.com/watch?v=k_xQvxiHdLM

E6 lihtne loogika on täiesti heldimapanev :)

Elektrooniline tiir

Elektroonika on alati võluv. Ehkki püss on peaaegu eestlaetav.

* * *

Vaatasin raamatupoes raamatut "Tänapäeva muinasjutud" (või midagi sellist) ja hakkas kergelt paha. Tegelikult on tekkinud mingi kummaline nähtus, et eesti lastekirjanikud kipuvad kirjutama nö kaasaegseid muinasjutte (näiteks on üllitatud üks päris paks raamat, kus on tõeliste muinasjuttudega koos ka nn tänapäevased muinasjutud).

Mis iseloomustab tänapäevast muinasjuttu?

1) hirmufaktori täielik puudumine (tondid, puraskid, kodukäijad)

2) titelik keelekasutus

3) banaalsed mõttekäigud (tegeletakse mingite pisiprobleemidega stiilis "Mati ei andnud Jaanile oma mänguautot"

4) karistuse, Põrgu ja surma puudumine

5) halba ei karistata vaid "halb kasvab ümber heaks"

Selliseid muinasjutte on väga igav lugeda -ja mis veel olulisem -neist on võimatu midagi kasulikku õppida. Pole võimalik teha mingeid elulisi järeldusi või otsuseid. Moraal -hea ja halb -on ähmastunud ning alles on vaid mingid kommertslikud pseudoprobleemid nagu kellel on paremad mänguasjad jmt tühi-tähi.

Tõeline muinasjutt on midagi hoopis muud. Hea on hea ja kuri on kuri. Ebaõnn on tõepoolest suur õnnetus ja õnn on vähemalt kotitäis kulda. Maailma valitsevad salapärased olevused, kes jälgivad inimeste moraalseid otsuseid. Nendes lugudes on olemas vangikongid ja kättemaks, nälg ja külm -ent ka rikkalikud pidusöögid ja plaanimatu edu.

Taanlased ehitavad kosmoseraketti -aga mida meie teeme?

Paar taanlast on ehitanud sponsorite rahadega valmis H-kujulise stardialuse, allveelaeva ja kohe peaks valmima ka mehitamist võimaldav rakett.