lauantaina, helmikuuta 24, 2007

Ema

Käisin ema vaatamas. Ta oli õe voodile ennast sisse seadnud- hingeldas, oigas- ja püüdis sundida õde mulle hapukapsaid ja liha soendama. Kui me õega kööki läksime käratses ta veel tükka aega toas, et mida kõike mulle on vaja süüa anda. Aga kööki läksime me selleks, et õde tahtis rääkida kuidas emaga on ja kui kaua tal elada on jäänud.
Lood on kehvad. Morfiumi kogus mida ta praegult võtab tapaks harjumata inimese. Morfiumit tuleb võtta iga kolme tunni tagant.
Ta oli eelmine nädal kamandanud õde, et toodagu kirst siia üles- paneme seina najale- kuidas te muidu mind trepist alla saate? Suririided on muuseas ilusas väikeses kotis õe voodi all.
Vaatasime siis presidendi vastuvõttu ja viskasime nalja sellest kuidas ema õe 3,5 aastaselt neljaks tunniks mustamäe haigla juurde ootama unustas. Ja kuidas mina 4 sena terve päeva üksinda Krimmis mere ääres mängisin kuni ema tööl oli.
Ja kuidas õde 3sena ema pesumajas otsimas käis (ta oli üksinda õues sest ema pidi minuga arstile minema) ja siis kuskilt suvalisest suunast välja ilmus.

Filmisin oma fotokaga ema juttu kuni mälukaart täis sai.
Homme lubas marko videokaamerat laenata- siis saan pikemalt filmida...
Ema on lahe...

Ei kommentteja: