torstaina, maaliskuuta 01, 2007

Ema on Keila haiglas

Ema on ikka tore sell küll. Nagu õega tuppa sain tuli ta kohe lagedale ideega, et "nii- nii, nüüd sõidame kohe tuleval nädalal Lõuna-Eestisse meie "talusid" ja metsamaid üle vaatama ja metsateatist võtma jne. Et temal on rohud kõik olemas (ikka seesama morfium ja muud rämedad valuvaigistid)- ja et temal võeti ju kopsust just 2l vett välja ja nüüd kõik on megahästi. Et kohe läheb minekuks.

Pärast seda kirjutas ta testamendile alla ja hakkas joonistama mulle võrumaal asuva majapidamise aia-plaane, et kuhu ma pean tegema kiviaija ja kuhu istutama tokk-roosid ja kuhu üleliigse pinnase vedama jmt. Ta oli väga täpne ja põhjalik ja seetõttu valmis mul kaart, mis peaks esmaste hinnangute kohaselt sisustama mu aja järgmiseks kahekümneks aastaks... :)

Ta rääkis veel, et öösel oli kõrvalpalatitest viidud ära mitu surnut.

Vahepalana selgitas ema, et tema naabervoodis olev vana vene naine (väga kaunite näojoontega) õppis Peterburis marmori restauraatoriks- aga abiellus siis sõjaväelasega ja kolis mehe järel eestisse elama. Eestis ta marmorit restaureerida muidugi ei saanud...

On nii kahju näha ema suremas.

1 kommentti:

Anonyymi kirjoitti...

Pea vastu.