Nagu oligi arvata, muutuvad vastajad järjest süüdimatumateks!
Alustame algusest:
mida siis tuleks pesupulbri asemel reklaamida? Enamus arvas, et ellujäämisoskuseid. No hüva. Seejärel tuleb säästmine (8), lauamängud (7), esmaabi, rahulolu, kunst ja kirjandus (6). Tore on. Kuid palju kõnekam on see, millest kodanikud midagi teada ei tahaks: lastekodud, surm, laskesport, kogumine, kaugjuhtimispuldid ja ka katekismus.
Kummaline ju?
Lastekodudes on sadu lapsi, kes ootavad, et keegi tahaks olla neile emaks ja isaks ning viia nad KOJU. Aga see pole ju meie mure, ega? Me ei taha neist midagi teada.
Või võtame surma. Surm peaks olema teema, millega iga kodanik ennast võimalikult pädevalt kurssi viib, sest kõik peavad surema. Aga võta näpust -me tahaks elada nii nagu elaks me igavesti. Päris huvitav.
Laskesport on loomulikult puhtalt psüühiliselt haigete inimeste pärusmaa, kes vaid ootavad oma aega, et supermarketites tuli avada (erinevalt autojuhtidest, kes on äärmiselt vastutustundlikud). Mõistetavalt ei soovi me sellisest spordialast midagi teada.
Kogumine on kah ullikeste lõbu. Kuigi enamus meist on mingisugused kogujad: mõned koguvad + punkte tehtud töö eest, mõni kogub kuulsust või tähelepanu, mõni aga vanu kilekotte (kuigi tal on neid juba suur varu). Suur hulk kogub raha ja aktsiaid. Paljud koguvad halbu mälestusi ja emotsioone -kibedust, viha jmt.
Kuid loomulikult ei hakka me marke või kuivatatud taimi koguma! See on lollidele...
Kaugjuhtimispuldid on aga NII tühised asjad, et neist ei taha me kohe mittemidagi teada! Kuigi enamus oskab puldil vaid kanaleid vahetada ja tekstiTVd leida...
Ja milleks meile katekismus? Me oleme ju ise tõe kriteeriumid?
Küsitlus tere-tuttavatest.
Kah päris kõnekas.
Me ei püüagi teretuttavast midagi uut teada saada ning ma isegi ei kaalu võimalust, et võiksin temaga sõbraks saada -küll aga naeratan talle püüdlikult...(no kas pole siiras?!). Kas see ei tundu pisut skisofreeniline?
Ja mis eriti põnev -needsamad inimesed, kes ei taha midagi teada lastekodudest, surmast, laskespordist, kaugjuhtimispultidest, katekismusest jmt on VARMAD tunnistama, et MEGALASER ON ARGUMENT! Vägivald on argument.
Ma parem ei kommenteeri...
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
räägi siis surmast.
No mis autoriteet mina nüüd olen? Minu isiklikud tähelepanekud selles on lühiajalised ja piiratud ulatusega.
Tooksin siiski välja paar põhilist punkti:
1) enne surma tasub Jumalaga asjad korda ajada
2) surm tähendab elusate jaoks väga praktilist tegevust
3) koosta testament aegsasti -see väldib hilisemad jama ellujäänute vahel
4) kui inimene on surnud, siis on ta vaim lahkunud ja alles on vaid väga asine keha (seega ei tasu seda keha üle dramatiseerida)
5) surm on surija jaoks lihtsam ja tavalisem, kui mahajääjate jaoks (juhul, kui on tegemist tavalise situatsiooniga ja mitte nt. ärapõlemisega)
6) kui Jumalaga on asjad korras, siis ei ole surm midagi paha
7) surm on elu osa -sellest saab -ja võib rääkida
8) Mõte, et surm pole veel elu lõpp, on lohutav
Lähetä kommentti