Umbes nädal tagasi oli kusagil meedias artikkel, kus uuriti C. Rice käest, miks tal meest pole. Ja ta vastas umbes nii, et ta tahaks, et see mees oleks ka ISE midagi -mitte lihtsalt abstraktne meessoo esindaja -aga et sellist meest pole C. Rice veel leidnud.
Ma jäin nende sõnade üle kuidagi pikemalt järele mõtlema, sest arusaadavalt tajusin ma, et see käis ka minu kohta. et ma olengi lihtsalt mingi abstraktne meessoo esindaja, kes TEGELIKULT pole ISE eriti midagi.
Noh.
Ja loomulikult jõudsin ma selle mõtisklusega küsimuseni, kas Jeesus oleks Condoleezzale sobinud? Oleks Jeesusest piisavalt meest olnud, et Rice mehe-standardile vastata?
Ilmselt mitte. Sest Jeesus oli ju ühiskondlikus plaanis üpris äbarik vennike -ei olnud tal korralikku haridust ega mingit võimast kultuuritausta; ta isa polnud Suurkohtu liige ega isegi mitte variser, Jeesus ise polnud ka tööalaselt midagi väga märkimisväärset saavutanud, et oleks sellega muust massist esile tõusnud? Jeesus oli täiesti suvaline juut. Abstraktne meessoo-esindaja nö.
Ja ega Muhamedki parem polnud -kui mitte isegi hullem. Või Gauthama Buddha. Kõik need mehed olid tööalases ja poliitilises tegevuses primitiivsed ebaõnnestujad (alles peale nende surma kutsus nende järgijate tegevus esile ühiskondlikke muutusi).
Seega...-ilmselt on mõeldav ainuvõimalik järeldus, et sellist meest, kes Condoleezzale kõlbaks -pole maailma kunagi sündinudki! Sest isegi hoolimata jumala isiklikest pingutustest, jäävad kõik mehed ikka vaid üksnes abstraktseteks meessoo esindajateks -ja ei midagi muud!
Samas on see muidugi traagiline...
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
1 kommentti:
see on lausa valus
Lähetä kommentti