Ma ei mõista. Me elame internetiajastul ent viljeleme jätkuvalt 200a vanust esindusdemokraatiat. Miks me ei ole otsedemokraatiale üle läinud? Miks ma ei saa ise seadustele oma poolt ja vastuhäält anda? Miks ma ei saa ise otsustada millisele erakonnale või poliitikule ma riigikassast raha eraldan?
Miks pole olemas veebilehte DELFI II, kus on olemas Riigikogu liikmete nimekiri koos punase ja rohelise nupukesega mida vajutades saan ma eraldada minu huvide eest seisvale riigikoguliikmele -või ka erakonnale -enda osa riigikassas olevast parteidele mõeldud rahast?
Miks ei ole "lugemisel" olevad seadusemuudatused kodanike poolt operatiivselt klikitavad (meeldib-erapooletu-vastu)?
Matemaatikud on katsete varal ammu tõestanud, et mida suurem on arvamust avaldav kogum, seda täpsem on vastus. Miks on siis nii, et meie nö esindajad majandavad 4a ilma, et me midagi teaks kelle või mille huvisid nad kaitsevad? Nad ei ole ju kontrollitavad.
Ma tahan ise hääletada.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
3 kommenttia:
Oli ju see Täna Otsustan Mina. Ja Osalusveeb ja mis nad olid. Sinna laekus kiiresti sada seadusealgatust stiilis "Keelustada abordid" ja "Tasuta õlu kõigile", aktiivsed hullud möllasid natuke, tolm langes maha ja saabus suur vaikus.
Maailm on väga keeruline, tehnokraatlik ja bürokraatlik. Seaduste tegemine on erakordselt igav ja nüri töö. Mitte keegi ei viitsi ennast kurssi viia asjadega, et teha vähegi pädev klikk seaduseelnõule "Eksootiliste sarvloomade surma põhjuse tuvastamiseks volitatud asutuste akrediteerimissüsteemi strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamise edasilükkamine".
Inimesed said eelmisel nädalal ajalehest teada, et Eesti on nii-öelda vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on Rain Rosimannus. Ja mitte kellelgi ei liikunud ükski närv. Väga tore, et on kuskil keegi suurvesiir, mandariin või riinimanda, kes viitsib kogu seda jama ohjata, kuni ta pole just verejanuline maniakk, kes nõuab endale iga nädal seitse neitsit vms.
Kõik on õige. Kuid kindlasti on olemas mehhanismid, mis võimaldaksid kodanikel riigi juhtimises kaasa rääkida.
Selline hääletamine annaks reaalsuses riigile tõenäoliselt surmahoobi.
Sest siis vajutaksid inimesed nuppu "kõik raha lastele ja pensionäridele"
Võetaks ära see vähenegi, mida praegu Eestis arengule pannakse.
Juba praegu on näha, kuhu on riigi viinud demokraatia - enamus ressurssi peab minema sotsiaalsfääri. Riik on välja kurnatud, jõuetu ja nõrk, sest ülalpeetavaid on nii palju ja nad nõuavad üha rohkem toetusi.
Lähetä kommentti