Viimasel ajal on nimelt levimas hüpotees, et üksikisiku elu ja soovid on kõige tähtsamad ning kõik muu on ebaoluline. Mul pole kahjuks aega seda teemat väga pikalt lahata, ent esitan siiski mõned postulaadid:
1) Inimesed on nö karjaloomad nagu hundid või haned
2) Igasugustes ohuolukordades sõltub karja käekäik ja ellujäämine iga üksiku liikme teistega arvestavast käitumisest
3) Isepäised ja karjast mittehoolivad isendid süüakse looduses ära
4) Tänu kauakestvale ohutus miljöös elamisele on inimesed kaotanud kontakti ülejäänud Karjaga ning neile on hakanud tunduma, et neil puuduvad Karja suhtes kohustused
5) Parimal juhul tajutakse Karjana vaid enda perekonda -kaugemal kontakt nõrgeneb
6) Individualistidest koosnev hundikari laguneb. Individualistidest haned süüakse ära. Individualistidest koosenev sipelgapesa vallutatakse teiste sipelgate poolt.
Mida me sellest kõigest õpime?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
10 kommenttia:
1. inimese vaim on vaba ja vajab midagi enamat, kui söömine
2. Karjas ei arvestata teiste liikmetega vaid tugevamad rõhuvad nõrgemaid
3. Kari arvab, et isepäised söödi ära - tegelikult said paljud neist vabaks.
4. Kes karjas ei ela, sel pole ka kohustusi.
5. Karjana tajutakse eelkõige ühiskonda, sest sealt suunalt tuleb rõhumine.
6. Hunt võib elada nii karjas kui ka üksinda. Mitte-individualistidest sipelgad tapetakse, sest karjavaim käsib neil kohale jääda, kui tugevamad tulevad ning lolle liidreid kaitstes hukkuda.
Sellest kõigest ei õpi me midagi:))
Meenub Turovski seletus ütluste "loll nagu lammas" ja "nagu lambakari" kohta.
Kõik söövad, üks vaatab ringi. Kui see jooksu paneb, siis jooksevad teised ka.
Kes vaatama jääb, või lihtsalt arvab, et on teistest targem, süüakse suurema tõenäosusega ära.
Kui kõik oleksid isiksused ja vahiksid ringi, siis jääksid nad lihtsalt nälga.
to anonymus Turovski
Oot, mismoodi isiksused nälga jäävad? Vastupidi ikka.
Meenutame näiteks 90ndate algust, kui "kari" vehkis sinimustvalgetega kuid teised samal ajal hoopis tegutsesid ainult endale mõeldes ja ajasid varanduse kokku.
Neist "sinimustvalgetest" jäid aga enamus puruvaeseks.
Samuti võib ka praegu näha, et enamus näljapalga saajaid on "karjamoraaliga" - ei mõtle ise vaid aktsepteerivad, kõrvad lontis seda, mida karjajuhid teha käsivad.
Lammas on taimetoitlane, peab palju sööma. Pidevalt, võiks isegi öelda. Isiksuse arendamiseks ringi vahtida pole aega.
Su sinimustvalged näited räägivad muust.
Lammaste näitel: ühel tuleb hea mõte, et kui ma teen nüüd korraks, nagu vaja joosta, siis teised panevad putku ja kogu rohi jääb mulle. Mis edasi saaks, võib oletada nii ja naa.
Millegipärast ei ole emake loodus sellist varianti veel mõistlikuks pidanud.
Inimeste puhul see kõik ei kehti. Seal on põhireeglid suhteliselt lühikese aja jooksul (viimased sada aastat?) sassi keeratud. Kui ellujäämiseks on vaja energiat kokku hoida ja toidu hankimiseks vaeva näha, siis toimitaks nagu muiste: mitu generatsioon elaksid koos, karjad/heinamaad oleksid jagatud jms.
Ma ei hinda, kas praegune või tollane oleks parem.
Aga tegutsejate osas nõus: kes oli ettevõtlik ja jagas matsu, pani näiteks vähemalt sovhoosi traktorile ja varuosadele käpa peale ja hiljem kündis virisejatel raha eest maad.
Selline primitiivne näide.
1) Max, sa tsiteerid Naatsareti Jeesust? (inimene ei ela üksnes leivast)
2) Kas Karja mõte on rõhumine...-või pigem hakkamasaamine ja turvalisus? Kas perekonna mõte on laste rõhumine? Kas sõjaväeüksuse mõte on sõdurite rõhumine? Kas laevameeskond on loodud selleks, et lkapten ja tüürimees saaksid madruseid rõhuda?
3)Kas sa pead vabaduse all silmas "elu peale surma"?
4) Pole kohustusi? Inimene ilma kohustusteta kannatab üksinduse ja võõrandumise all. Tulemuseks on enesetapud ja pervertide hulga kasv.
5) Demokraatlikus ühiskonnas on iga mees oma õnne sepp (heaks näiteks demokraatiast on vanades Islandi saagades kirjeldatud ühiskonnakorraldus). Mind pisut kummastab Max, et sa kasutad kommunistide retoorikat, kes leimisid tavalised talumehed ja naelavabrikuomanikud rõhujateks, kulakuteks ja külakurnajateks. Rõhumisest rääkisid enamasti varhuse, joomise, või vägivallatsemise eest kohtulikult karistatud külakehvikud. Hiljem said neist pealekaebajad ja küüditajad ning hävituspataljonlased -ja seda kõike tegid nad õigluse nimel...
6) Normaalne hunt elab karjas. Üksikud on mingil põhjusel karjast minema aetud. Sipelgad jäävad paigale ja kaitsevad oma pesa ja vastseid. Sipelgatel ei ole RÕHUJAT. Nad teevad koostööd.
Eks enamus mõtlebki nii, nagu sina ja pole ime, et Eesti kohta midagi huvitavat rääkida pole - sõnakuulelik ja karjamoraaliga eestlane üritab elada "nii, nagu teised" - olla korralik ja keskpärane, teenida alandlikult juhte ning mitte millegiga silma paista.
Selle tõttu ka Eesti kunagi millegiga silma ei paista maailmas.
Miks me peaksime millegiga silma paistma, kui meil on endil mõnus olla? Ega haned ja hundid kah millegiga eriliselt silma ei paista. Või peaksime me USA kosmoseprogrammiga konkureerima?
Sa nimetad sõnakuulelikkuseks vist seaduse austamist? Minu arvates on see positiivne, kui inimesed usuvad, et elukorraldus peaks toetuma seadustele, võrdsusele ja õiglusele ja mitte tugevama suvale vmt. Seadused, mis aitavad korrastada ühiskonnas eksisteerivaid suhteid on alati paremad, kui seadusetus. Eestlaste nö "pime usk" seadusesse pärineb ehk veel ajast, kui (Rootsi) seadus oli ainus, mis eestlast mõisniku rõhumise eest kaitses? Pidades eestlasi seadusekuulekateks ullikeseks ütled Sa, et Tartu vanglas istuvad pätid on vabadusvõitlejad ja tõeliselt vabad mehed -sest nad eiravad rõhuva kliki poolt kehtestatud seadust. Ma pole kindel, kas see on ikka õige suhtumine.
Seda, kas kehtivad seadused arvestavad rahva enamuse huve või mitte, on hoopis omaette teema.
Asjadest
Eks sellist juttu kuulates, nagu sa ajad, tekibki inimestel impulss Eestist igaveseks lahkuda. Kuhugi mujale, kus võiks tunda ennast inimese mitte karjaloomana.
Indiasse? ;)
Asjadest
Rootsi seadus on nüüd küll halb näide, Rootsi ajal kehtestati Eestis pärisorjus.
Lähetä kommentti