Ega Tallinnas erilist romantikat ei teki

Tallinn on selline linn, kus kõik romantilised sündmused on juba ammu ära olnud. Alles on jäänud ainult väga praktilised asjad: teekatte remont, liikluskorraldusmuudatused, ühistransport, pätid, MUPO, Tallinna Linnavalitsus ja -turistid. Ainult vahel harva juhtub, et inimesed loevad pargipingil luuletusi (kamoon!), istuvad paadisillal jalad vees või söövad kodutrepil isetehtud vorstivõileiba.

Ja kui isegi korraks tekib tunne -et nüüd kisub veidi romantiliseks -nii kohe sõidab mööda mõni auto või tuleb keegi Ühisteenustest -ja ongi kogu võlu läinud.

Nukker...

Telk

Mille peal eurooplane vannub?

Juhtusin lugema kirjatükki, kus üks Eestist pärit juudi tütarlaps kirjeldab oma teenistust Iisraeli Kaitseväes. Tüdruk mainis ka seda, et ta andis oma sõdurivande Piiblil -mitte Tooral nagu juutidel üldiselt tavaks.

Huvitav.

Millel tänapäeva eurooplane oma vande annab? Kas sellist asja üldse on? Kas ta annab vande enda nimel? Kas eurooplasel on midagi sellist, mis ei sõltu ratsionaalsest kasust ja isiklikust emotsioonist? Kas on midagi sellist, mis on eurooplasest endast nö suurem?

On see Lissaboni Leping? Planeet Maa? Inimõiguste Harta? Kiirem Internet?

Pandimaja semiootiline laeng

Jälle üks päris eeskujulik kunsti-juhtum? Seda kutsutakse vist sotsiaalseks kunstiks?

Muponaudid varitsevad temaatilise seinamaalingu taustal

Töömehed on ka tublid kunstnikud

Rõõm näha, et tavalised tublid töömehed tahavad -ja suudavad luua kvaliteetset ruumiarhitektuuri, mis võluvalt liigendab ja ilmestab meie linnapilti. Kordan taas -selleks ei pea omama diplomit, et teha head kunsti. Töömehed teevad seda isegi muu töö kõrvalt...-alateadlikult.

Hiigelkiik ja Paavo Pesusieni

Tõeliselt mehine kiik.

Uudiseid töölt

Käisin täna Kohtla-Järvel külas ühel naisterahval. Olukord tundus esialgu täitsa normaalne kuid lõppes peale mõningast mvestlust ikkagi sellega, et pidin nuusutama seina. Ja päris mitmes kohas.

Tundsin vaid tapeedi lõhna. Ning nagu ma naisterahva olekust aru sain, ei olnud tapeedi lõhn see mida ma tundma oleks pidanud.

Elutarkus kõneleb P7-s

E6, P7 ja naabrilapsed istuvad lauas, söövad jäätist ja on eluga väga rahul. Kell on 12.05.

MR (õnnelikult ohates): "See tänane päev on ikka nii tore!"

P7 (vaatab imestunult MRi): "Tänane päev pole ju veel läbigi! Sa võid täna näiteks prügikasti kukkuda ja täiesti räpaseks muutuda! On see siis tore päev või?!"

Harilik betoonsuurtükk

Väga mõistatuslik juhtum...

Peace to all

Jõrm ökomeeste rattalasila

Karm juhtum. Isegi minusugusel elu näinud mehel võtab südame natuke võpatama, kui sellist asja näed. Öko-mehed on selle (iseenesest väga kavala tarindi) otse elusa puu külge kruvinud.

Kas see pole enamvähem sama, kui tublile sportlasele järjekorranumber tulise rauaga rinnale põletada?

Noakoolitus

On tavaline, et sügisel hakkavad postkasti laekuma igasugused koolituspakkumised. Nii ka seekord (tsiteerin):

Järgmine taktikalise noa koolitus toimub 24. augustil kl 17.00 Kopli 103

Teemad

Teooria: võimalikud situatsioonid ja vastav käitumine. Noa kandmine. Inimese anatoomia noa kontekstis. Erinevad noad ja nende omadused.

Praktilised harjutused: põhilised lõiked, torked, löögid. Nuga versus nuga, nuga versus tavarünne, paljaste kätega versus nuga. Teleskoopnui, kaigas, kumminui versus nuga.

Improviseeritud relvad.

Kohe järgmisel päeval 25. augustil toimub jätkukoolitus Taktikaline nuga edasijõudnutele, kus on rohkem praktikat ja vähem teooriat. Koolituse kestus on sama - 25. august kl 17.00 Kopli 103
* * *
Kindlasti on see tore vaheldus sellistele surmigavatele koolitustele nagu: enesekehtestamine; meeskonnatöö; juhtimine; operatsioonisüsteem see-ja-see; -ja muu säärane. Täpsem info siit.
Loodan väga, et kunagi tekib võimalus osaleda ka koolitusel Taktikaline Vikat. Elus kulub iga oskus ära...

Haiget saanud inimese mina

Nii...-see on päris võimas näide sellest, mis juhtub inimesega, kes on nö haiget saanud. Uksed ja aknad müüritakse kinni ja fassaadile jäävad vaid mingid mõttetud ja sisutühjad slõuganid ja hüüdlaused.

Uste ja akenda kinnimüürimine on kusjuures väga tähenduslik. Puudub võimalus majaomaniku hinge näha ja ka majaomanikul endal puudub võimalus teiste hinge näha. Lõpuks toimub kogu suhtlus välismaailmaga gräfitite abil.

Keegi on puule keefiri ohverdanud

Ei saagi päris täpselt aru, kas maausulised on tegutsenud või? Midagi igatahes toimub...

Äikesetorm

Suurimat huvi pakkus loomulikult see väga selgepiiriline pilveserv. Natuke hirmus oli ka.

Meenus, kuidas lapsena maal vanaema juures olles tuli istuda pimedas köögis vaikselt puukastil ja palvetada, et äike majja ei lööks ja meid kõiki ei tapaks. Majal polnud piksevarrast. Jõudsin seal puukastil eluga päris mitu korda hüvasti jätta.

Ideaalsed võimalused pisut unise pärastlõuna veetmiseks

Ingliskeelne diskrimineerimine uues Tallinna restoranis

Õõõ...von Krahli kõrval on avatud uus itaaliapärane restoran (interjöör on täitsa vinge). Küsimuse peale, kas ma tohin tutvuda menüüga, vastas teenindaja võidukalt: "Only in English please!".

No mida?!! Ma olen ju Tallinnas?!!

Ja üldse. Kas me selleks 1343-ndal võitlesime, et saaks ennast tulevikus inglise keeles väljendada? Täielik...korralagedus!

Hea uudis poola tüdrukutele

Armastusest

R7 ja P7 mõtisklevad.

R7 (tagasihoidlikult): "P7, keda sa armastad?"
P7 (asjalikult): "Ma armastan Sind natukene...-aga mitte väga palju..., -aga keda sina armastad?"
R7 : "Noh...ma armastan muidugi oma ema...ja Limpa jäätist..."
* * *
P7 näib mõlemat varianti igati aktsepteerivat.