Mõõdulindi märgistus (telekool)

1) Mõõdulindi pikkus 2) klass (II täpsusklass) 3) Saksamaa siseriiklik tüübikinnitus + aasta (D99 =Saksamaa 1999 a tüübikinnitus 4) tüübikinnituse tunnusnumber

Vahva, eks? :)

Kus on väikesed liivakotid?

Üks asi mida kuskilt saada pole, on väikesed liivakotid. Ometi läheb neid majapidamises ja igapäevaelus pidevalt tarvis. Isegi selliseid tavalisi kotte, kuhu liiva saab panna, pole eriti võtta.

Keegi ökotalunik võiks neid kiiresti tootma hakata...

Ingrid Veidenberg - Tähismaa stiilinäide

Selline asi hakkab ikka kergelt närvidele käima. Ma saan aru, et oli keset päeva tähtsaid asjaajamisi ja auto oli vaja kuhugi parkida. Oleks võinud siis lasteaia värava lahti teha ja autoga sisse sõita. Ingrid parkis aga nii, et KÕIK ÜLEJÄÄNUD lapsevanemad pidid koos väikeste lastega üle rämedate lumevallide ronima, et lasteaeda või sealt välja pääseda.

Kamoon! Nii ei tehta! :(

Lapsepõlvetramm

Juhtusin nägema sellist armast väikest trammi, kes lükkas rööbastelt lund. Ühe tulega. See oli väga härras hetk, sest just sarnased -aga lõõtsaga -trammid sõitsid siis, kui täiskasvanud mehed olid alles väikesed ulakad poisid. Trammil oli ilus valge elevandiluukarva rool ja vahva kang, millega trammijuht edasi-tagasi väntas. Neil trammidel oli väga armas nägu.

Londoni porter 5,4 (hommikune õlleminut)

Sain oma valdusesse välismaa õlle (hind 65 krooni). Inglismaal tehtud porter. Ma tean, et inglastel on õllejoomise kohta täitsa oma teooria -põhiline idee on selles, et õlle tuleb juua toasoojalt -et kogu rikkalik maitse esile tuleks. Inglaste arvates on õllejoomine samasugune nähtus nagu veinijoomine.

Tubli eestlane sellistesse aristokraatlikesse ja Oxfordi-hõngulistesse teooriatesse mõistagi ei süvene, ja joob oma õlle ära ikka nii, nagu kõik tema esiisadki -võimaluste piires.

Mida siis pajatada Londoni porterist? Kuidas teda kirjeldada? Kes ta nihuke on?

Peale esimest õlleampsu tabas mind kohe tuttavlik tunne: "Aaa -see on ju vana tuttav Saku siirupi-porter! Ainult veidi mõrum...". Peale neljandat sõõmu sai aga selgeks, et Saku siirupiporter see siiski pole. Oli midagi hoopis muud...-tunda oli vana kummuti aroomi, mis oli segatud liisunud pubiinterjööriga, lisaks natukene niisket Londoni üürikorteri hõngu...

Kuid ka see emotsioon möödus. Mida enam ma õllesse süvenesin, seda selgemaks muutus ka õlle maitse ja iseloom.

Seda õlut pruulitakse nii, et õlleaami pannakse lisaks linnastele ka vana roheline iiri lahingulipp, mõned muistsed šoti mõõgad (õllel on tugev terase aroom), sületäis tugevast nahast valjaid ja sadularihmu, Okeaaniast purjelaevaga toodud muskaatpähkleid ning lisaks paar tõrvaseid suuski (või pigised laevaköied?). Sinna peale valatakse müriseva vesiveski paisu tagant (vesikuppude kõrvalt) võetud vett, mis on tembitud Belfasti emade pisaratega.

Nädala pärast ongi hüva märjuke valmis!

Muinasaegne kee

Teokarbid, klaashelmed. Nagu näha kasutasid muinaseestlased samasuguseid ehteid nagu Ameerika indiaanlased.

Rongaisade kaitseks

Mulle läks pisut hinge see poleemika rongaisade teemal, mis hetkel internetis kulutulena levib.

Esiteks asjaolu, et kõik need häbiposti löödud isikud on mehed. Ometigi peaks mehed ja naised Eesti Põhiseaduse kohaselt olema võrdsed...

Teiseks. Kui tõesti on nii, et 99% meestest pole moraalsetel ja majanduslikel põhjustel võimelised oma lapsi hooldama, siis miks arvata, et nad suudavad üldse tööd teha ja elatist maksta? Tegemist on ju läbinisti süüdimatu kontingendiga?

Veelgi enam. Kui kohus leiab 99% juhtudest, et eesti mehed pole võimelised olema oma laste hooldajad, siis miks lubab riik sellistel meestel üldse abielluda ja järglaseid saada? Miks pole eesti meestele kehtestatud perekonnaeksamit? Miks puudub nõue läbida enne kooselu vastav koolitus koos asjakohase eksamiga ( nagu autokool)? Miks puudub nõue hilisemaks kohustuslikuks täiendkoolituseks (autokoolis nn libedaõpe)?

Ma ei välista lurjuseid.

Ent niivõrd suur meeste osalusprotsent on kummalisemast kummaline.
* * *
Mu enda vanemad lahutasid. Põhjuseks oli isa soovimatus osaleda pidevates kodutülides, mis said alguse enamjaolt emapoolsetest olmetemaatilistest teemapüstitustest. Lapsed määrati emale (meie arvamust ei küsitud -ja ega väike laps suudagi ema ja isa vahel valida).

Isa kolis Tallinnast ära ja sai tööd kraanajuhina -lisaks hankis ta lisateenistust tuletõrjes öise vahetuse autojuhina. Mäletan ühte kuud, kui isa sai avanssi 9 rubla!!! Hoolimata oma pingutustest, teenis ta kokkuvõttes väga vähe (makstes siiski kohustuslikke alimente ning toetades võimaluste piires ka mind ja õde). Asi läks lõpuks nii hulluks, et isa pidi kolima tagasi Tallinnasse.
Ta sai tööd bussijuhina ja elas esialgu oma poissmehest paarimehe Kadriorus asuvas kööktoas. Hiljem õnnestus tal pool-ebaseaduslikult hõivata samas majas tühjalt seisev rõske toapugerik (üksainus tuba, kus sees oli ka suitsu sisseajav pliit). Ma olin sellal juba piisavalt suur ning ööbisin suviti alati isa pool (sügisel-talvel läks liiga külmaks). Olgu öeldud, et olud olid enam, kui askeetlikud -isa oleks korra peaaegu vingumürgitusse surnud, kui öösel tema reformvoodi alla asetatud lahtiste hõõgniitidega elektrisoojendi üle voodi serva rippunud vatiteki põlema süütas.

Mäletan, et meil oli isaga kohutavalt vähe raha.

Isa õmbles mu katki läinus saabastele ise uued lukud, sest uusi polnud võimalik osta (olin neid saapaid eelnevalt ise teibiga parandanud). Jalad olid kevadeti alati märjad...-ja alati oli külm.

Hiljem toetas isa aastaid õe õpinguid ja samuti minu suhteliselt suvalist olesklemist.

Vaatamata sellele, et isa tegi, mis suutis, kujundas ema talle sugulaste ringis siiski rongaisa maine...
* * *
Tahan selle looga öelda seda, et ON olukordi, kus lahutatud mehed peavad ise virelema nälja piiril -üürima korterit, maksma abielust kaasa saadud eluasemelaenu (vmt), maksma lastetoetust ning toetama lapsi -ning kõige selle juures ka ise midagi sööma ning selga saama.

On äärmiselt ülekohtune, kui selline mees "paberile kirja pandud" võlgnevuste tõttu avalikult süüdi mõistetakse.

Mida ta tegema peaks? Kas ennast üles pooma või kedagi röövima? Raha on ju vaja... :(

Huvitav, kas MUPO oleks ka Jeesusele pileti puudumise eest trahvi teinud? Ehk oleks isegi odaga torganud -kui oleks oda käepärast olnud?

Ja kust oleks Jeesus pidanud selle pileti üldse saama? Oleks pidanud jälle võluma hakkama? Sest ega MUPOt ei huvita, mis põhjustel piletit ei ole...

Keegi võib arvuti iga kell välja lülitada (hommikune katekismus)

2 Peetruse 3:
"Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale."5 Aga seda väites jääb neil kahe silma vahele, et muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos vee läbi Jumala sõna jõul, 6 mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses. 7 Aga praegusi taevaid ja maad, mis on säilitatud sellesama sõna jõul, hoitakse tule jaoks...

Linnud on jälle šampat joonud...

Liites kõik leitud asitõendid, on lihtne jõuda loogilistele järeldustele.

Oo...mingi Lapponia uus disain?

Eemalt vaadates tundus see murdunud sõrmus täpselt nagu mingi minimalistlik Lapponia. Mis tõestab, et teatud puhkudel on katkised ehted väga OK. Kõik sõltub sellest. kuidas asjale läheneda.

Pretensioonikas järjehoidja

Poes jäi silma selline aristokraatlik järjehoidja. Iseenesest oleks huvitav koguda kokku erinevaid "juhuslikke" järjehoidjaid ja neist mingi väljapanek tekitada. Kindlasti leiduks väga kummalisi variante.

Väike kole must asi

Glock 26, populaarne enesekaitserelv.

Barbie-teema on ajatu

Kummaline. Kuigi barbietemaatikat tehakse aegajalt maha ja pööritatakse silmi, kui keegi julgeb beebiroosas kostüümis seltskonda ilmuda, siis ometigi on tegemist pigem positiivse, kui negatiivse nähtusega. Roosad riided ja ehted mõjuvad elurõõmsalt ja humoorikalt. Ning enamasti ka -stiilselt. Mõistlikus koguses roosat ja sätendavaid kive teevad kõigil tuju heaks. Seltskonnas viibiv Barbie tõstab ainuüksi mittemidagi tehes inimeste meeleolu ja enesehinnangut.

Roosat ei tasu alahinnata!

Nagu unistus suurest rahast

See pilt on siin kunagi vist juba olnud...

Eestlaste identiteedil pole häda midagi!

Kui kõik su esivanemad on viimased 3000 aastat (aasta-aasta järel) ainult selliseid loodusvaateid näinud, siis pole imestada, et tekivad teatud seisukohad ja põhimõtted.

Näiteks, et kedagi ei tasu usaldada. Ja et hädaoht võib olla kuskil siinsamas. Loogiline, et on kiusatus takerduda detailidesse ja hakata jahuma mingit ühte teemat -ilma igasuguse visiooni ja missioonita (mistõttu kestavad ka naabritevahelised tülid põlvest põlve).

Ning, et "omad" on vaid kõige lähedasemad sõbrad -ja mitte "need seal kaugemal". On loomulik, et selline maastik kasvatab inimesest individualisti (mis pole ju iseenesest paha?), kes ei mõtlegi hoolida Suure Maailma muredest.

Pealegi oleme ju näinud, mis juhtub inimestega, kes näevad iga päev avaraid vaateid, viinamarjaistandusi, sidrunipõõsaid, pilvitut taevast ja türkiissinist merd? Me ei soovi ju käituda nagu itaallased? Pealegi mõtlesid just nemad välja maffia.

Tuli ei võida kunagi

Vaat kus lops! -Peeter Palusaar on tädi Salme lapselaps!

Einoh -tore lugu jälle! sain just teada, et Peeter Palusaar -see, kes on just tagaotsitavaks kuulutatud -on tädi Salme lapselaps! Ja vähe sellest - ta on õppinud isegi arstiteadust!

Tädi Salmest on mul isiklikult aga ainult head mälestused, ja kahju, kui tema lapselapsel nüüd politsei eest põgeneda tuleb.

Tädi salme pakkus mulle alati küpsist ja teed, kui ma -näiteks vanaemaga poest tulles -tema poole sisse astusin. Hiljem läksin Salmele külla juba päris ise (mis oli ettekääne, et viivitada hetke, kui ma pean tagasi "koju" minema ja vanaema mingil põhjusel minuga jälle pahandama hakkab). Salme oli ümbruskonna üks väheseid lahkeid vanatädisid -ja ega ma teisi tegelikult ei tundnudki. Vahest ehk ainult Sarve-Lindat, kes mõnikord mind vankri peale võttis ja poodi "leivaautot ootama" sõidutas. Tema oli ka väga tore.

Vahel ma panin imeks, kuidas Salme-tädi nimodi üksinda oma väikeses majakeses elab. Sest külalisi tal ei käinud.
Igatahes oli ta väga tore vaheldus minu pilvise taeva all möödunud lapsepõlvele...

Tea, kas Peeter on siis nüüd päris pätiks läinud ve?

Jääst delfiin

Inimesed mõtlevad välja igasuguseid müstifikatsioone. Tore delfiin iseenesest.

Kurblik suhtedraama ja vastamata tunded

Siin pole sõnu tarvis. Kurb...