Nagu me kõik teame, on maailmalõpp lähenemas ja majanduslangus niidab rahvast nagu must surm. Aga ei tasu meelt heita! Kui oled oma 99 tollise LCD teleka pandimajja viinud, ei tasu veel elule vett peale tõmmata! Hea alternatiiv on filmilõigul nähtav kahe kanaliga mehhaaniline telekas. Seda võib kasvõi lõputult vaadata ja seda saab teha palju inimesi koos. Ainult reklaamikanaliteasemel võiks olla näiteks mingi kultuuri-teema. Mingid tuntud maalid või rahustavad loodusvaated. Võiks olla ka saated: "Sa oled tubli!" ja "Aita oma ligimest!".
Sellised saated aitaks inimestel positiivset eluhoiakut hoida. Ka ajalehti võiks hakata taas lugemiseks stendidele kleepima nagu kunagi nõukaajal tehti. Bussipeatustel on hea sile klaas -sinna saaks kasvõi terve Ekspressi kleepida -koos Arteriga (nagunii on Ekspress varsti pooltele kodanikele kõrge hinna tõttu kättesaamatu...).
3 kommenttia:
Vanasti sealjuures telekal ainult selline jooksev pilt oligi. Vähemasti seni kuni vanaisa korra lambid paika põrutas.
Ega jah. Meil oli nii, et aegajalt tuli teleka tagant paari pirni mudida, et need ikka ühendust annaksid (tagumine plekkkaitse oli maha kruvitud). Vahepeal läks asi nii hulluks, et pidi NIIDI ühe pirni survevedru külge siduma ja teist otsa diivanil istudes kergelt TIRIMA, et pirn ikka funksiks. Teleka peksmine ja paikatagumine oli täitsa tavaline lugu. Ja ükskord sain ma käsikaudu seal teleka sisikonnas sorides elektrit -nagu oleks keegi tahtnud mind teleka SISSE tõmmata!!! Järsku ma katsusin trafot?
no niidist läks asi edasi...veel tuli appi võtta pika varrega põranda hari,see tuli diagonaalis asetada teleka ja diivani vahele,varre ülemine ots pidi olema rihitud täpselt mingi nublaka vastu,jasiis tuli leida õige pinge...ja kui asi kippus vahepeal käest ära minema,siis tuli jalaga vajutada (survestada)harja vart,mis toetus osaliselt diivanile ja samas pingutama ka niiti...vot selline telekas oli
Lähetä kommentti