Tänane päev (uisud, tatt, ja põuling)

Hommikult aeti meit E5 ja P7-ga kodust ära, sest oli vaja koristada. Mis tähendas, et läksime usisuväljakule, mis oli tegelikult ühest servast pisut vee all. Uisutasime siis. Varsti viskas uisutamine kõigil üle ja läksime hoopis kelgutama (uisud on nõmedad!). Seal oli mingi selline päris kõrge küngas, kust sai alla lasta, ja mille juurest sõitsid suusatajad mööda. Suusamehed olid otse künka järsaku all -ja mul tekkis peaaegu vastupandamatu tahtmine neile ülevalt pähe karata -et üllatada neid nii. Aga ma ikkagi ei teinud seda.

P7 ja E5 rullisid ennast lumes ja sõitsid pepukatega. Mina kamandasin ja õiendasin, et kuidas seda tegelikult tegema peaks. 

Siis viskas ka kelgutamine ära, ja me ronisime autosse, et minna lumesahka ostma -aga ma ei suutnud autoga teiste autode vahelt välja tagurdada ja asi läks isegi väga hulluks, sest tundus, et auto vajus juba mingile võõrale autole küljelt sisse -ja ma olin täiesti hädas, sest seal oli selline järsak ja äär, et vajub vägisi tagasi ja edasi sõites on oht samuti eesolevale sisse sõita. 

Siis ilmus sinna mingi poliitkorrektne eesti suusapere, kes vaatas halvakspanevalt mida ma teen -aga ei aidanud kah. Õnneks ilmus ka üks venelane, kes mind entusiastlikult juhendama hakkas ja meid avariist päästis.

Selle kõige tulemusena, hakkas vasak jalasäär täiesti kontrollimatult tõmblema.

Aga see lõppes kohe, kui sain auto teele pööratud. Siis ostsime suure lumesaha ja vedasime selle autosse ning sõitsime mere äärde. Mere ääres oli lahe, sest olid jääpangad ja sellised kollased suuremad märjad laigud mille peal oli plögane lumi -nagu tatt. 

Leppisime E5 ja P7-ga kokku, et see ongi Mere tatt ja et me käime tati sees -et me oleme tatiuurijad. See mõte meeldis meile kõigile kuni kõht läks tühjaks, ja E5 hakkas hädaldama, et ta tahab magada ja P7 nentis, et ta saapad lasevad vett läbi. P7 hakkas lonkama, sest tal oli vasak jalg märg.

Siis ome otsisime sushibaari aga ei leidnud vaid leidsime hoopis põulingu, kus müüdi snikersit ja õunamahla mida me ka ostsime. Põulingus olid kaks last, kes viskasid neid suuri palle ilgema kolakaga vastu põulingurada. Nende ema töötas baaris. E5 ja P7 imesid kõrtega mahla ja me vaatasime lummatult kuidas suured põulingukerad kõva kolakaga maha kukuvad. 

Pärast seda läksime autoga koju -see möödus viperusteta, sest parkisin ettenägelikult kohta, kust oli lähima autoni vähemalt 5 meetrit.