Võtsin ühes hulga igasuguseid "vanu jääke" (Wolf, Barnaul, S&B). Ilm oli väga täiuslik ja meeleolu hea. Lasime 100m kauguselt. Tähelepanekud:
1) Tuleb harjutada päästmist (suhteliselt kiirel laskmisel kipuvad tabamused pisut vasakule alla) 2) Sisemine Rahu on väga tähtis (kuigi mulle meeldib just see põnev ärevus, mis mind lasketiirus valdab...)
3) Wolf laskemoon on tõepoolest saast (tossab ja tahmab ja pillub)
4) Püsti käelt lastes ujub sihikurist kuidagi imelikult palju... ;)
100m. Muide sajalt meetrilt on võimalik täitsa edukalt ka mööda lasta. Kulutasime RT-ga kokku u 90 padrunit.
Mati oli juba tiirus kohal, ja andis oma olemasolust märku ILGETE raksatustega, mis sealtpoolt kostsid. "Millega ta õigupoolest laseb...?" küsisin endalt kohkunult. Pärast selgus ka põhjus -see oli kaliiber .30-06 . Võrreledes .223-ga (ülemine padrun) on vahe hoomatav.
Puhastusprotsess on koos korraliku veiniga märgatavalt romantilisem, kui ilma.
Steyr AUG-i imetilluke gaasikolb...(siin juba puhastatud olekus)
Hr Surma jutt, et lakitud raudkestaga laskemoon kipub lakijääke eraldama (mis võivad rohkel ladestumisel teoreetiliselt luku ära ummistada), näib paika pidavat. Lööknõela ava ümber paistab tõesti mingit kahtlast ollust olevat...RT meelitab pauku välja. Tore oli vaadata, kui tõsiselt RT kogu protsessi suhtus. Ta pigistas Dorist ikka väga kõvasti.
Lahe õhtupoolik oli. Aitäh Matile kutsumast! :)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti