Üldiselt on ikka nii, et näitustele (ja muudesse sellistesse kohtadesse) satuvad inimesed mõne muu tegevuse käigus -näiteks tahad võtta tassi kohvi -ja pead seetõttu mingisse fuajeesse minema -kus ongi näitus. Või siis soovid külastada WCd ja märkad, et WC on samas majas, kus teater. Näiteks teatri puhul on küll nii, et mehed keda seal näha on, tahavad tegelikult kõik külastada teatri baari.
Nii juhtus ka eile, et käisin Andro Kööbi näitusel -mis asub Lastemaailma kõrval. Androl on seal kandvaks jõuks suured ja erksavärvilised (näib, et fotolt kopeeritud) maastikumaalid. Kui üldiselt on maalinäitused ahistavad ja võib lausa käega katsuda kunstniku sisemist ängi (kui tegemist pole just pensionäride huviringi rõõmsameelse näitusega), siis Androl on õnnestunud teha midagi muud. Näitus on üdini positiivne ja reibas. Tegemist on maalidega mida võiks ka päriselt seinale panna.
Erilist tunnustust tuleb Androle avaldada aga selle eest, et ta on piltide loomisel kasutanud Eesti vasakpoolsete vaadetega kunstiringkondades ennekuulmatut võtet ning tulistanud valgeks võõbatud vineertahvleid püstolist Glock. Kuigi -mis seal salata -näib, et erilist fantaasiat see justkui ei nõua. Kohati tundub, et Andro on nende Glocki-piltidega pisut poolele teele pidama jäänud. Kuid kunstniku entusiastlikku suhtumist tuleb siiski kiita.
keskiviikkona, elokuuta 18, 2010
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti