Ootamas on kole asi.
Kaitsestruktuurid nõuavad panust ning see tähendab elu tsiviliseeritud inimvõimete ääremail. Ma räägin, mis hakkab juhtuma:
1) Süüa tuleb teha ise väikeses nõus, mis muutub aja jooksul ebameeldivalt rasvaseks ja räpaseks
2) Pidevalt on külm ja märg või jälle liiga palav ja higine. Peale sööki on kõht ebamugavalt täis.
3) Kõik asjad on liiga rasked
4) Vilte tuleb kuivatada magamiskotis (see on õudne!) sest kummikutes imavad nad niiskust
5) Telgis on ruumi liiga vähe ja kõikjal on läbivettinud träni
6) Magada ei saa peaaegu üldse
7) Asjad haisevad kopituse järele mis levib nii, et lõpuks haiseb kõik kopituse järele
8) Kõik asjad on porised, tolmused või märjad
9) Ülesanded ei lõpe iial otsa
10) Ebamugavaid asju tuleb teha ebamugaval ajal ja ebamugaval moel
11) Selleks, et teha 2 minutit midagi lahedat, tuleb 2 tundi kannatada
12) Ma kaotan kaalus
13) Osa saatusekaaslaseid viljeleb kahtlaselt primitiivset huumorit
14) Ära tuleb teha kellegi teise tegemata töö
15) Mets on täis vastikut puru, rämpsu, limukaid, tõuke ja putukaid
* * *
Ja milleks me seda kõike teeme?
Loomulikult helge tuleviku nimel! Me usume, et seda tehes, muudame maailma paremaks...
Päriselt.
perjantaina, syyskuuta 17, 2010
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti