Juhtusin arutama täna seda igikestvat “naised on lollid ja mehed on sead”-teemat. Täpsemalt seda, et kas mehed on loogilised ja ratsionaalsed ja naised nagu rohkem tundeinimesed?
Jutt meeste ratsionaalsest ja loogilisest mõtlemisest näib mulle pigem mingi vana legendina, kui tõsiseltvõetava jutuna. Kohe seletan miks.
1) Mehed keeravad kokku kõige rohkem igasugust ülemaailmset jama. Sõdasid, massimõrvu, küüditamisi. Mehed mõtlesid välja tulirelvad ja aatompommi. On see ratsionaalne ja loogiline? Ei ole (okei, tulirelvad on).
2) Mehed sooritavad suurima osa kuritegudest. Kas kuritegevus on ratsionaalne? -arvestades seda, et nad püüavad pikemas perspektiivis paremat elukvaliteeti saavutada? Ei ole ratsionaalne. Ja kuna see pole ratsionaalne, siis pole see ka loogiline.
3) Mehed elavad hierarhilises maailmas. Muretsemine hierarhia pärast ja pidev enesetõestus viib kõikvõimalike konfliktideni. Nii endaga -kui ka ümbritsevatega. Jälle ebaloogiline värk seega.
Aga samas viitab see kõik idealismile. Kõiki oma kuritegusid ja sigadusi teevad mehed siiras usus ja idealismis. Nad usuvad tõsimeeli, et teevad maailma paremaks. Nad sõidavad koerarakendiga lõunapoolusele, lendavad raketiga kuule, purjetavad üksinda ümber maailma, mõtlevad välja valemi E=mc ruut, ehitavad isesihtuvaid lennukipomme, suundmiine, allveelaevu. Ja mis peamine -nad abielluvad.
See kõik on tunnistus ebaratsionaalsest ja ebaloogilisest idealismist.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
12 kommenttia:
Sõdade põhjus ei ole selles, et mehed tahavad sõdida. Sõdu peetakse majanduslikel eesmärkidel. On vaja rohkem energiat, sest naised on väga palju lapsi sünnitanud:))
Eneriga tuleb kusagilt võtta - kõige lihtsam on ära võtta kelleltki, kel juba on.
Rohkem lapsi = rohkem sõdasid.
Ära aja, Max. Sõditi juba siis, kui järved-mered olid kalu paksult täis ja põdrad ummistasid metsi. Küsimus pole mingis energiavajaduses (see on viimaseaja moeröögatus -ära usu seda juttu naftast jmt) vaid lihtsalt oma ebaratsionaalse jonni ajamises ja teatudlaadi ärplemises, mis looduses üldiselt vennatapuks ei kasva. Vaata näiteks mingeid loomi. Miks põdrad kaklevad? Sambla pärast? Ei! Sest neil on teatud mõtted ja tunded. Mõtle loogiliselt, Max! Sa ära usu kõike mida meedias räägitakse -näiteks, et araablased on head ja juudid pahad ja et kõiges on süüdi energiakriis. Vaata kasvõi piibli Kaini ja Abeli lugu -küsimus oli puhtalt mingis ebaratsionaalses põhimõttes!
asjadest
Kas ma saan õigesti aru, et saa tood piiblilugu tõese argumendina vaidluses?
Inimesed peavad sõdu täpselt samadel põhjsutel, miks karud ja põdradki.
Kui sa ise ei söö, siis saad söödud.
Muidugi toon ma piibliloo tõsise argumendina vaidlusse. Mille poolest see on kehvem, kui mõni teine nö tõestisündinud lugu? Või need lood mida meile pajatatakse naftast, majandusest, poliitikast jmt? Kas kõigis nendes lugudes ei peegeldu siis inimese alateadlik isekus, ebaratsionaalsus ja mugavuseihalus? Mille poolest on Kain kehvem, kui Siim, kes mingi vidina pärast Mardi maha lööb?
Ressursi pärast võiks sõdu pidada juhul, kui me sööksime inimliha. Kuid me ei söö. Selle loogika kohaselt peksid kõige rohkem sõdima riigid, kus on kõige vähem loodusvarasid -näiteks Taani ja Iirimaa. Kuid tegelikult see ei käi ju nii? Kas I MS algas sellepärast, et "Saksamaa soovis kolooniaid!"? Ei! See sündis saksalaste alateadlikust ebaratsionaalsest hirmust, et Prantsusmaa "muutub domineerivaks". Lisaks veel tänu ebaratsionaalsele diplomaatiale ja võimendatud uhkusele ja hirmule. Pluss see kurikuulus mobilisatsiooniprogramm...
Kas inglismaa VAJAS asumaid? Ei vajanud! See oli puhas au-küsimus. Selleks, et olla "võimas ja tugev" oli tarvis domineerida hispaanlaste ja prantslaste üle. See omakorda tingis tugipunktide ja asunduste rajamise Uues Maailmas ja Okeaanias. Nii see läks. Imperialistlik sõda ei sündinud mitte tänu ressurssinappusele vaid kuulsusejanust. Kuld, puit ja hõbe tulid mängu alles pärast -lisaboonusena.
asjadest
Sometimes we do things because we can. So is your blogging.
Aitüma lahke sõna eest 2:53! ;)
asjadest
Kuulsus on ka ressurss, ehk prestiiž.
Kas inglismaa VAJAS asumaid? Ei vajanud! See oli puhas au-küsimus...
...Imperialistlik sõda ei sündinud mitte tänu ressurssinappusele vaid kuulsusejanust.
See on nüüd küll "stupidest thing i ever heard".
Nii Inglismaa kui Saksamaa nii rullnokad kui põdrad nii usklikud kui ateistid võitlevad alati ühe asja pärast mille nimi on MÕJUVÕIM ja mis tähendab reaalsuses ROHKEM ENERGIAT.
P.S. siia otsa võime veel tuua veel ühe suure näiliselt ideoloogilise sõja ajaloost - ristisõja. Kas ristisõdijad läksid oma usku teistele peale suruma? Jah ja ei.
Sõdijate huvi - rohkem varandust = rohkem võimu = rohkem energiat endale.
Paavsti huvi - leida rakendus tülikatele ja tugevatele aadlikele kes pidevalt sõdimisnäljas. Saadame nad ristisõtta = endal lihtsam valitseda = suurem mõjuvõim = rohkem energiat endale.
Mida rohkem kuulsust, seda rohkem saab naisi panna, elementaarne, Watson. Kuna naiste sigimispotentsiaal on nendepoolse sigimisele kuluva suurema energiavajaduse töttu piiratud, võrreldes meestega, siis peavad mehed ennast hulluks võimlema, et naistele muljet avaldada. Siit ka viha homoseksuaalide vastu, kes ausast konkurentsist mööda hiilivad ja selle asemel, et kõrtsu ees üksteisel molle üles taguda, tekkinud segadust kasutavad ja tibi koju saadavad, oma õla najal nutta lubavad ja siis "kogemata" sugu teevad. Sama lugu on igasugu usufanaatikute ja tiiraste munkadega.
Max, keegi ei mõtle nii nagu sa kirjeldad. Küsimus on ikkagi emotsioonides ja muudes ebaratsionaalsetes nähtustes mitte mingis energias. Sa idealiseerid kõvasti seda teemat mulle tundub.
asjadest
Mine oma jutuga, emotsioonid on tõenäoliselt adaptiivsed reaktsioonid toime tulemaks ja lahendamaks inimestel evolutsioonilise ajaloo jooksul korduvalt ette tulevaid situatsioone.
Kobe tsikk naeratab sulle, naeratad vastu, mõlemad annavad mõista, et võiks vähe süvendada tutvust, aga kobeda tsiki kutil tekib selle peale kohe oma emotsioon ja püüab sulle molli kütta kui jõud üle käib.
Sõjad on lihtsalt eelmises näites toodud kõrtsukaklused suuremas mastaabis, kus lõpuks võib tõesti järg käest ära kaduda mille kuradi pärast üldse sõditakse? Sõdadel on muidugi ka positiivne omadus, pingeid veidi maha kruttida, sest suur hulk noori mehi saavad surma, mis omakorda leevendab konkurentsi sigimisressursi ehk naiste pärast, kuni uus põlvkond noori meha peale kasvab...
Lähetä kommentti