torstaina, syyskuuta 06, 2007
Kõrgharidusega inimesed soovivad pigem vähe palka
Vaadates olukorda, kus keevitajatele ja põhiharidusega ehitusmeeste kuupalk on 20 000 krooni, ja magistrikraadiga riigiametnike palk on 8000 krooni tekib vägisi mõte, et tulevikus valivadki Vana Euroopa inimesed vabatahtlikult väiksema palgaga töö -kuna ei soovi töötada teenindussektoris. Vana Euroopa teeb pigem tööd väiksema palga eest, kui tööd mis tundub raske ja tühine. Ehk siis- selleks, et pääseda tööst elektroonikatehases, valib eurooplane madalapalgalise töö.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
16 kommenttia:
Sa pole vist palkadega väga kursis või paned praegu ühte patta ametite anetnike palgad kuskil väiksemas linnas ja siis Tallinna/ Tartu ehitajate palgad..
Ametite ametnike palhad ongi 8000. Mõnel ka vähem- kuigi mõnel ka pisut rohkem. ma ei räägi mitte nendest käputäiest direktorist kas saavad seda "hirmus suurt palka" millest ajakirjandus jahub vaid tavalisi riigiametite töötajaid kes reaalselt töö ära teevad.
asjadest.
Mismõttes nagu "tulevikus valivad"? Need ajad, kus ülikooliharidusega inimesed olid kõrgesti hinnatud, on ammu möödas mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Oskustöölised on kümneid aastaid saanud 2-3 korda seda palka, mis valgekraed.
Tänapäeval on uus proletariaat - kontoritöölised. Madalapalgalised kopiraiterid ja raamatupidajad ja sekretärid jne. Ühesõnaga inimesed, kes lähevad puhaste näppudega tööle, vaatavad palju arvutiekraani, näpivad pabereid ja sõidavad sama puhaste näppudega koju.
Oskustöölised, käsitöölised jne - need on uus keskklass. Hästitasustatud ja nõutud.
Ja kõik need sajad ja tuhanded ja sajad tuhanded, kes lähevad ärijuhtimist või majandust või riigiteadusi õppima teavad seda ka ja on aastaid ja aastakümneid teadlikult valinud endale madala palga. Sest tõeliselt kõrget palka saavad vähesed.
Jah just sellest ma räägingi. Puhas ja mugav tööon luksus mille eest ollakse valmis saama ka madalamat palka.Aga loeb ka töö huvitavus -mida intellektuaalselt huvitavam töö seda väiksemat palka ollakse nõus saama. Lihtsalt tänapäeva haritud Euroopa inimesed on nii suurte intellektuaalsete nõudmistega, et nad ei lepi lihtsa teenindus ja tootmistööga. See pole huvitav. Nii, et väike palk tähendab tänapäeval intellektuaalse luksuse eelistamist rutiinsele rahatööle.
asjadest
Viige end ministeeriumide palkadega kurssi. Need on avalikud ja ilma preemiate ja boonusteta. On kohti, kuhu alla 20tuhande pole tööd pakkudagi.
Ei saa iga ehitaja ka 20 kätte. On need mõned oskustöölised. Palju neist praegustest ehitajatest on erialaselt muu töö inimesed ja nende tööpõli kukub kokku peale ehitusbuumi vaibumist. Mis te arvate, et kontoritöö on lihtsam, kui ehitaja-amet?
Mõni võiks enne keskkooli ära lõpetada ja nuusutada pisut praktikandi õhkugi, siis saab edasi rääkida.
Mõni võiks üles näidata koos hariduse & vanusega kaasnevat head kasvatust ja käitumist.
Loomulikult on kohti, kus palk on 20 tuhat. On ka kohti, kus palk on 4000 kätte. On ka kohti, kus pak on 200k kätte, muide.
Reaalne tegelikkus on see, et heade tööoskustega ja motiveeritud tisler, torulukksepp, pottsepp vms teenib nii head raha, mida 3+2 aastat ülikoolipinki nühkinud siidikäpad, kellel reaalsed ametioskused puuduvad, näevad võibolla 35-45 aastasena.
Loomulikult on kohti, kus palk on 20k kätte, loomulikult. Loomulikult teenivad hariduseta liinitöölised 3000-4000 kätte. Loomulikult.
Mõni elab kahjuks illusioonides.
Soovitan lugeda Wildika postitust sel teemal, seal on just juttu sellistest nagu eelpoolkommenteerija, kes eeldab, et tühine paberike taskus garanteerib talle 20 tuhat kätte.
Nii, et võimalikke klähvimisi ennetada, avasin keskkonnaministeeriumi koduka ja loen sealt aasta 2006 palkasid:
Lõviosa palkadest on 7000 tuuris. Palju on 8000-12,000 palkasid, millele järgneb 14k-16k suurusjärgus maksusid (maksud maha veel siis kõigist?). Ja siis tulevad need 20 tuhandesed palgad, mis kuuluvad peaspetsialistidele ja ministri nõunikele ja mida pole Bobiku entusiastlike karjete põhjal sugugi valdav enamus.
12 aastat keskkoolis, 5 aastat ülikoolis, ca 5-10 aastat karjääri ja 20k paistabki, mis on ka täiesti mõistlik.
Aga ma kahtlen siiralt, et arvestades seda,e t 1987 aastal kooli läinud generatsiooni on terve p''''etäis, et keegi neile tormab õhust 20k maksma.
Suvalisele kopajuhile makstakse sarnaseid palkasid, kui veidigi tööportaale uurida ja palganumbreid vaadata.
Ei näe küll kuskil valgekraede võidukäiku paistmas.
Hea, kui töödki saame...
palkasid, mitte maksusid, palkasid. :D
Sa tood näiteks eelmise aasta palgad!? Sa tood näiteks Keskkonnaministeeriumi palgad. Jah, selle ministeeriumi ja eelmise aasta palkade kohta, kuhu pole sisse arvatud mingeidki boonuseid, vastab tõele. See on aga moonutatud tõde.
Ma ei näe pikemalt mõtet vaielda, kui keskkoolilaps arvab, et on paremini kursis suvalise kopamehe ja haritud inimese palgavahega.
Ahjaa, millisel määral ma näitasin üles ebaviisakat käitumist oma üleelmises kommentaaris? Keskkool pole ju ometi häbiasi, et seda solvanguna võetakse? :)
Ma arvan, et ma olen oma seisukoha korduvalt maha pannud selle suhtes, kui keegi siseneb normaalsesse väitlusesse selliste põhjapanevate, briljantsete, säravate ja geniaalsete argumentidega "Mõni võiks enne keskkooli ära lõpetada"
Ega palganumbrite kokkulugemiseks pole rohkem vaja kui algharidust, kulla inimene. Ausalt ei ole. Õppimiseks kuluvate aastate kokkulugemiseks pole KA vaja rohkem, kui algharidust.
Ma arvan, et ma võtan tõesti aluseks eelmise aasta palgad (sest nendest saab 12 kuu keskmist kenasti arvutada) ja boonused võtsin ma muide kõik kenasti arvesse, nii et see jääb hetkel küsimuse alt välja. Uurisin ka selle aasta palkasid ja palgad olid jätkuvalt täpselt samades raamides.
Mõni võiks töötada enne aasta kopajuhina, siis puusepana või tislerina ja siis "haritud inimesena". Ah et ei ole tislerina töötamiseks vajalikku haridust?!
Vabandust, ma arvasin, et ma räägin HARITUD inimesega, kes on Jumal ja oskab kõike ;)
Mingisugune mööbliehitana või puusepp, phähh, ainult paar lauda kokku klopsida...
Ja ma võtsin tõesti aluseks Keskkonnaministeeriumi palgad, sest see ministeerium juhtus esimesena näppu. Miks see ministeerium nüüd äkki ei kõlba, kõikide ülikooliharidusega ja HARITUD inimeste elu pidi olema ju üks taevamanna ja lustlik lillelaat?
Okei, võtan mõne muu ministeeriumi siis ette - kas Kultuuriministeerium sobib?
Kahjuks on kättesaadavad vaid 2006 aasta palganumbrid.
*5 minutit hiljem*
Üldpilt on sama, isegi kehvem, madalapalgalisi inimesi on rohkem.
Haridusministeerium?
Sama.
Või need ministeeriumid ka ei sobi? Mis siis sobib, krt?
Siinjuures soovin, et Bobik esitaks mulle samaväärseid statistilisi andmeid, et oskustöölised saavad pisikest palka ja 30,000 kroonised prügivedaja palgad on haige lehma unenägu.
Nirti, võta parem mõni selline ministeerium, mis rahale lähemal :)
Kõik, mis ülikoolist tulnud, pidi ju soojale kohale saama, kui haritud ja asendamatu kraam!
palk palgaks. Mõte on selles, et huvitav töö on etem kui raha. Vähema haridusega inimene kipub vist ainult raha hulga põhjal otsustama.
asjadest
Meil lehes on mitmesuguseid palku. On alla 10K-seid, on pealt 20K-seid. Viimaseid, mõistagi, vähem. Aga kui keegi ära läheb, siis enamasti ikka teise samasuguse töö peale või tõlkijaks või kindlustajaks või muuks sääraseks. Pole naljalt yhestki kuulnud, kes päevad läbi 30K-stest prygiveopalkadest kirjutanuna lõpuks ka selle töö peale läheks. Õhkavad blogides kyll, ent ise ei kipu.
Ma kah mitte (ja mul on keskkoolist hea tykk aega möödas ning ypris kindel kogemus, et kontoritöö konti ei murra).
Sellestsinatsest lehest käib statistikat läbi rohkem kui sibi käest s...a ning vaieldagu selle saamise viiside yle, palju tahetakse, pigem toetab see Nirti seisukohti. Jah, muidugi saab Võrus vähem palka nii ametnik kui ka torujyri, aga Võrus on ka vähem inimesi kui Tallinnas. Tea, mis nad kõik sinna ronivad?
Lähetä kommentti