Oleme kogu killavooriga vanalinna minemas (P6 ise nõudis, et on tarvis Jõuluturule saada) ja pargime auto. Kamandan, et P6 paneks kindad kätte, sest õues on külm. P6 ei taha panna.
"Kuule ära jama -pane kindad kätte või jääd autosse!" lähen juba kergelt närvi.
P6 on torssis näoga ja mumiseb midagi kurjalt vastu.
"Noh, pane nüüd kindad kätte!" jätkan samas vaimus.
P6 hakkab kindaid kätte toppima ja lausub süüdistavalt: "Te pahandate minuga nii palju, et ma ei saa üldse elada!".
Jõhker värk. Aga kes üldse ütles, et elu on elamiseks?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti