Peale seda, kui Doris endale optika sai, jäi tema senine kohver talle väikeseks ning ma olin sunnitud ta autosse värvilise fliisteki sisse mähkima -täpselt nagu beebi.
Tiirus tekkis mõningane väike segadus, kui sain korrapidaja juhise, et 100m laskeraja võtmed on Tõnu käes, kes seal oma Sabre AR-i laseb. Kohale jõudes (pidin samal ajal majandama napaka lebomati, püssi, koti ja püssipadjaga) oli uks lukus, ja Tõnu ei paistnud kusagil. vantsisin tagasi korrapidaja juurde, kes teatas, et Tõnu on kindlasti seal -ilmselt laskeraja taga asuvas kaevikus tabamusi kontrollimas.
Nii oligi.
Tõnu (ta on mõnus valge habemega 59a mees) oli lahkesti nõus mind püssi sisselaskmisel veidi juhendama ning näitas ka seda, kuidas märklehe raame kaevikus üles ja alla liigutada.
Samuti lasi ta mul uurida oma custom AR-i -mis oli tõeliselt võluv relv. Väga kerge ja ergonoomiline. Tõsi küll -hind oli püssil koos kõigi juurdekuuluvate viledega 100 000. Doris tundus AR-ga võrreldes raske. Isegi ebameeldivalt raske. Kuid selle eest on ta kompaktne ja lollikindel -ning väga täpne.
Tõnu jäi minuga koos tiiru ning jagas mitmeid häid näpunäiteid (ilmselt tahtis ta natukene ka Dorist uurida). Seadsime üles kaks märklehte 100m kaugusele ning ma lasin 3 viiest seeriat, kontrollides iga seeria järel tabamusi.
Läksin täiega närvi (Tõnu passis ju kõrval!). Prillid läksid uduseks ning märklehte polnud ajuti üldse näha. Ka kõrvaklapid segasid põske vastu relva kaba toetamast. Kõik oli justku pahasti ja olin kindel, et tabamused on metsas.
Oma üllatuseks tabasin esimese korra kohta täitsa hästi. Kõik kobarad mahtusid 10 cm sisse. Arvestades seda, et kogu relv oli mulle täiesti tundmatu -kaasa arvatud päästikukäik -ei olnudki asi nii hull. Õigel kaugusel paistis sihtmärk läbi optika selge ja klaar, mis on säästuoptika kohta täitsa tubli saavutus. Relva tume pauk ja tuntav tagasilöök näisid esialgu üllatavalt tugevad (see on tegelikult suhteline). Jooksin tabamusi kontrollides 6x100m (100m märklehtedeni ja 100m tagasi), mis tähendab, et tegemist oli korraliku füüsilise trenniga ;)
Kuna aega eriti polnud (tiir suletakse kl 18.00) ja Tõnu kügeles kõrval, siis ei jäänud ma eriti kauaks. Seadsin paar korda sihikuristi -kuid asi jäi pooleli, sest selgus, et peaksin pisut ka optikat ennast silmale lähemale nihutama. Põhjalikeks manipulatsioonideks puudus vajalik aeg ja me pakkisime oma varustuse kokku ning suundusime koju.
Tõnu rääkis autos väga traagilise loo oma pojast.
Lasin Tõnu Võitleva Sõna juures välja ja vurasin edasi koju. Oli olnud VÄGA lahe õhtupoolik.
Parim on asja juures see, et lastes ei mõtle inimene millelegi muule, kui käimasolevale tegevusele: märklehel võbelev sihik, päästiku liikumine, pauk ja relva tagasilöök haaravad kogu su tähelepanu ja mõtte. Oled vaid sina, püss -ja kaunis suveilm... :)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti