Seal, kus internetti pole (I)

Eelmisel nädalavahetusel toimusid lahinglaskmised "rühm kaitsel" (kus leidis aset ka olukord granaadi ja kohviga).

Paar päeva enne minekut jagati välja tuttuued seljakotid, digivormid, saksa kiivrid, saapad, lebomatid, magamiskotid ja telkmantlid (telkmantel on tegelikult keep). Riigi selline heldus tekitas loomulikult elevust ja jõulumeeleolu.

Kogunesime laup. hommikul Männikul, kus saime relvad ja laadisime oma varustuse kolmele "Taani" veoautole. Mind oli määratud TT (tankitõrje) abiks ja see asjaolu tekitas mus pisut ärevust. CG teeb ju jõle kõva paugu? Kogu TT-teema tundus igatahes väga kahtlane -pealegi pidin lisaks Carl Gustavile tirima kaasa ka medistiini-kuubikut, mis muutis oma alalise töllerdamisega liikumise eriti tülikaks (CG toru ennast tassis enamasti küll TT laskur ise ja mina pidin tassima TT-moona, kuid kuna laskur saadeti aegajalt mõnele vahipostile, siis tuli ka toruga majandada).

Vaatasin laskeväljale sõites kõhedusega autopõrandale kuhjatud kopituse järele haisvaid killuveste. Need nägid välja üpris eemaletõukavad. Asi on selles, et killuvestid higistatakse pidevalt läbimärjaks ja tihti pole kuivatamiseks aega. Läbihigistatud killuvest, mis hiljem märjal ja porisel autopõrandal vedeleb, pole just väga meeldiv aksessuaar. Vähemalt sama kahtlased, kui killuvestid, tundusid mulle ka loppis ja koledad rootsi magamiskotid, mis samuti olid kaasa võetud.

Lisaks padrunisalvedele toppisin salvetaskutesse ka mitu snicersit ja ühe joogipudeli. Ilma vee ja snicersita oled sa välitingimustes kohe kutu.

Peale tunniajalist sõitu peatusime kõrge männimetsaga ääristatud liivasel ristteel, kus RÜ (rühmaülem) kamandas mehed autodelt maha ringkaitsesse. Meie valitud positsioonid olid üpris jaburad, sest vahtisime tõtt paari meetri kaugusel asuva läbitungimatu kuuse ja lepavõsaga. Nähtavus oli sisuliselt 0. Püüdsin leida paremat kohta ja surusin ennast läbi kõrvaloleva võseriku kuni leidsin mingi nõlva all pisut lagedama koha. Jäin sinna lebotama ja mõtlesin, et "päris olukorras" piisaks vastasel heita nõlvast alla paar granaati, et mind koheselt tappa. Koht oli äärmiselt loll.

Hilissuvine loodus oli aga väga kaunis. Vaatlesin rahuloluga ümbruses toimuvat. Oli palju putukaid.

Varsti tuli jaoülem ja käskis perimeetrit suurendada. Liikusin edasi kuni jõudsin nõlvast üles suhteliselt lageda künka harjale. See näis hea positsioon -kuigi õhust hästi avastatav. Jäin paigale ning märkasin, et ligiduses kasvab jõhvikaid ja üks puravik. Kuulasin metsa hääli ja olin õnnelik, et olin linnast pääsenud. Künkaharjal puravikku uurida ja jõhvikaid süüa (tegelikult jälgisin "sõrm päästikul" muidugi "vaenlast") on oluliselt lahedam, kui linnas passida.

Peagi ilmus jaoülema abi ja teatas, et perimeetrit tuleb veelgi suurendada ja positsioon tuleb valida nii, et ümbruskond on hästi vaadeldav. JÜ abi näitas kätte ka minu vaatlussuunad. Liikusime koos edasi ja leidsime suurepärase koha, kust avanes avar vaade kõrvalolevale vanale raiesmikule. Seadsin ennast uuel positsioonil sisse ning vaatasin hardusega helesinise taeva taustal kõrguvaid mände.

Täna oli isamaa kuidagi eriliselt kaunis.

Jätkub

Ringkaitsepositsioon künka harjal