Paar postitust allpool tõstatud aednike-teema. Panen kirja mõned tähelepanekud, mis ma aednikega seoses teinud olen.
1) Üldiselt on aednikud meeldivad ja rahulikud inimesed
2) Enda firmat omavaid aednikke on kahte sorti -need, kes teevad enamuse tööst ise ja need, kes palkavad aednikest lisatööjaõudu. Lisatööjõu puhul kaob tihtipeale aed silmist ning oluliseks muutub maksimaalselt suur teenistus tellija arvel.
3) Õppimatud inimesed keeravad reeglina oma aia paari aastaga nässu -sellest hoolimata on nad Aedniku suhtes skeptilised
4) Aednikud veedavad enamuse ajast üksinduses, sest pole kellega rääkida
5) 80 % aedniku tööst on kaevamine, tassimine, tirimine, kärutamine jmt
6) Paljud aiaomanikud usuvad, et aednik on vajalik vaid nende ideede teostamiseks
7) Aednik vajab samasugust arusaamist kuldlõikest ja kompositsioonist nagu luuletaja või graafik
8) Mitte kõik aednikud ei tea, miks nad midagi teevad
9) Isiklik tihendusmasin ja väikekaubik on iga aedniku unistus
10) Aednikud on ühiskonnas ebaõiglaselt alaväärtustatud grupp -kuigi just nemad loovad reaalseid esteetilisi ja materjaalseid väärtuseid
11) Enamus aednikest on mehed (sest naised ei jõua labidaga murumätast katki lõigata?)
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
Ma ei tunne isiklikult just palju aednikke, kõigest 5. Aga kõik nad on naised. Kolm neist töötavad erinevates firmades, mis pakuvad teenust. Nende kõigi ülemused on mehed, aga suurem osa kaastöötajaid naised. Suurem osa võiks siis olla nii 70%. Ka maastikuarhdektuuri ja maastikuehitust õppivad sugulased ja tuttav ütlevad, et valdav enamus erialakaaslasi on naised. Minul on seega mulje jäänud, et aiandus on muutumas naiste pärusmaaks. Väide nr 11) ei käi minu kogemusega kohe kuidagi kokku. Kuidas need kogemused nii erinevad on?
Tõesti imelik...
Lähetä kommentti