Ka nüüd, kui me ütleme "Tartu", mõtleme me tegelikult Kodumaad. Sõpru. Papist kohvitopsi jahedal augustiõhtul. Vaikset emakeele kõla tänaval. Unist pargipinki suure pärna vilus. Mõnusaid vene kalamehi jõe ääres. Tuules hõljuvaid linasid hubases sisehoovis. Ülikooli raamatupoodi, naljakat tühjade lettidega kondiitriäri raekoja kõrval...
Tartu tähendab ka pisut kurblikku uitamist Suurte Puude All, külma sügisvihma ja viimase raha eest ostetud lihapirukat.
Tartu on nagu ema kaasa pandud võileib ja pohlamorss. Kõik see, mida Eesti üldse olla suudab.
Need, kes ütlevad, et Eesti on väike umbne konnatiik, ei ole kunagi Tartus käinud...
See on ju puhtakujuline Itaalia...
Su eest kantakse hoolt...
Sa jõuad alati koju...
4 kommenttia:
Haapsalu on teine lahe linn. Leiab 2korruselisi kuure tagahoovides ja palju muud ägedat värki.
Muide esimesel pildil tegin prooviks paintis väikse paranduse. Ketis sõnast sai Netis. Mulle meeldib koer kes ei käi netis.
Väga hea parandus! Lausa super! :D
asjadest
Nii ahistavast ja piiravast linnast saab nii ilusti mõelda ainult külaline. Kui siin elama peab, kisub nutusemaks. Aga tore, et keegi suudab Tartust nii hästi arvata:)
Ma olen elanud Tartus...-kusjuures Annelinnas. Tutvusin seal ka ühe vahva vene kutiga, kelle nimi oli Aleksei. Ta oli narkomaan (ma ei tea täpselt mida ta tarvitas) aga, kui narko välja jätta, oli ta väga normaalne sell. Rääkisime vahel päris pikad jutud -kuigi ta oli suht rahutu olemisega.
Aleksei tegi mind tuttavaks ühe oma teise sõbraga 8kes polnud narkomaan). Sellel teisel kutil oli annelinnas korter, mis oli maast laeni täis akvaariumeid -ta kasvatas kalu müügiks. Kaks tuba oli akvaariumeid täiesti täis. Põhiliselt kuluski ta aeg vee vahetamisele ja kalade eest hoolitsemisele...
Lähetä kommentti