Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?
(“Läänerindel muutuseta”, 1929)
sunnuntai, kesäkuuta 05, 2011
Panipaik mälestustele
Selles väikeses panipaigas hoiavad mehed kuivatatud lilli ja klaaskuule, ilusaid kommipabereid ning oma esimest äratulnud hammast. Hoolimata hilisemast tehnilisest varustusest jäävad nad alati igatsema oma traksidega põlvpükse ning esimest jalgratast.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti