keskiviikkona, marraskuuta 07, 2007

Väga piinlik!

Ma ütlen kohe ära, et ma ei poolda sellist laste ninnu-nännutamist ja nende igasugustest ajuvabadest lollustest vaimustumist (laps mäkerdas süües kõik täis -oi kui nummi!). Aga asi on selles, et mõnikord edastavad nad üpris uusi mõtteid. Või tuletavad meelde vanu ammuunustatud teemasid. Või teevad kogemata niisama nalja. Mis on ju väga kasulik. Sest, kui on uusi mõtteid, siis pole imestada, et keegi leiutab mõne uue masina või tuleb muidu heale lahendusele. Sellesmõttes.

E4 istub hommikul potil ja Isa vaatab kõrvalt, et kõik kulgeks plaanipäraselt.
Korraga teeb E4 ette virila ja kannataja näo ja ütleb: "mul on nagu lauluväljak pepus".
Isa (kahtlevalt): "nagu lauluväljak või?"
E4 (kiunudes):"jaa!!!, päriselt!!!"
Isa: "kas sealt kostab siis muusikat või?"
E4 (hädiselt): "jaa...".

Ei kommentteja: