Mis hetkest see juhtub?
Kas kuskil keskkoolis? Et laps saab pähe idee, et just tema mõtted on kõige lähemal tõele? Ja siis see mõte kasvab ja süveneb ja lõpuks muutub nii suureks, et ei mahu enam pähe ära ja inimene hakkab blogis Tõelist Tõde levitama?
Vanasti oli sellesmõttes lihtsam, et pühamehed said mingi nägemuse või sõnumi -või olid kellegi poolt läkitatud -ja siis rääkisid. Aga nüüd on asi väga segaseks läinud.
16 kommenttia:
See teine bloog on veider, aga mille poolest esimene tähelepanuväärne on?
Mulle jäid need plakatid silma.
Plakatid ?
Kas ned pole siis plakatid? http://toompark.pri.ee/aarne/tana-motleme-jumalast/
Oleks nagu ju?
Kui järgi mõelda, siis võsin muidugi ka eksida. Võimalik, et tegemist on isegi päris hea huumoriga mida ma ise kohe esimese matsuga ära ei tundnud.
Tegelt võiks vasaraga Jeesust kujutada küll. Või höövliga. Või näiteks palki kandvat jeesust. Või mingeid kalasaba-tappe tegevat jeesust. Küllap tundis Jeesus veel igasuguseid muidki tööriistu: labidat, puuri, peitlit, pussnuga, kirvest jne.
Võimalik, et ta oli kirvega isegi päris osav...
Demotivaatorite meem on ilmselt võõras ?
Aga mis seal's hullu, Jeesukese üle ei tohi nalja heita või ? Kes tema siis selline on ?
Tegelikult muidugi tohib.
Mulle lihtsalt tundus, et see on selline ÜLEOLEV irvitamine stiilis, et "mina tean tõde -Jeesus on loll".
Sest vähemalt minul on alati jäänud selliste irvituste puhul õhku küsimus, et mida isandad kõiketeadjad siis asemele pakuvad? kas seda mida neile kunagi tubli pioneerijuht rääkis? Või seda mida nad telekast kuulsid? Mis on postmodernistliku tõe kuulutajate enda positiivne programm?
Mille asemele, ma ikkagi ei saa aru ? Jeesuse ? Kas temast jääb koht kuidagi vakantseks või ? Koondati või lõpetati tööleping kuidagi teisel moel ?
Aga tõsiselt, miks on midagi vaja asemele pakkuda ? Inimesed said aastatuhandeid ilma temata hakkama, nüüd järsku enam ei saa ?
Ehk siis mida?
Kui puuduvad põhimõtted, võidab inimlik loomus. Ja milline on see inimlik loomus?
Vähemalt minu puhul tähendab see julmust, halastamatust, omakasu, kättemaksu, argust -segatuna salakavalusega, võimujanu, enesehaletsust ja sihitut hedonismi. Ja olen kindel, et sama tähendab see ka kõigi teiste puhul.
Kas sa loodad, et inimesed saavad hakkama vaid välise sunniga?
Ptrruuu, masinist, millal jutt põhimõtete peale läks ?
Hetk tagasi rääkisime religioonist, konkreetselt Jeesusest, püsi ikka teemas, mees.
Jeesus ju rääkiski põhimõtetest? Põhimõtted olid talle äärmiselt olulised. Eks sellepärast temaga igasuguseid asju juhtuski.
Mina ei saa jälle aru kuidas on võimalik rääkida jeesusest ja põhimõtetest eraldi? Siis polegi eriti muud rääkida, kui konstrueerida mingi kuiv elulugu -millest me teame üpris vähe.
Samas päris huvitav mõte. Peaks proovima tsenseerida evangeeliumidest kõik lõigud, kus on juttu põhimõtetest...
Kas Jeesus oli ainus, kes põhimõtetest rääkis ? Kas tema põhimõtted on ainsad, mis järgimist väärivad ?
Aga miks mitte siis juba Buddha võo Sassuuni Davidi või Odüsseuse või kellegi teise sarnase põhimõtted ? Miks Jeesuse omad kuidagi paremad on ?
Ma seletan sulle miks. Asi on väga lihtne.
Kõik muud vennikesed püüdsid leida teed Jumalani. Mingit varianti kuidas saada surematuks-valgustatuks-õndsaks jmt.
A Jeesus pajatas hoopis, et ta juba ongi SEAL. Et nüüd teeb hoopis JUMAL sammu inimeste juurde.
Märkad vahet?
Mulle näib, et kõik peale Jeesuse andsid pooletoobisele inimkonnale võimatu missiooni -saada õndsaks. Jeesus aga (lisaks sellele, et võrdsustas naised meestega ja orjad isandatega) andis MOTIIVI ja PIN-koodi. Ei mingit aastatepikkust joogat.
Andis "motiivi" ja "PIN-koodi" kusagile... Mille ehtsust ja õigsust keegi kontrollida ei saa. Võimas. Täpselt nagu teisedki, ainult et lisaks veel kulbiga potentsiaalset valelootust.
Ajalik.
Lootus pole kunagi halb. Eriti kui soovitatakse käituda eetiliselt ja moraalselt.
Toon näite.
Mulle meeldiks üksikule saarele sattuda sellise tegelasega, kes tõsimeeli usub, et omakasu, vingumine, ülbitsemine jmt enesekehtestamine (mida meile koolitustel õpetatakse) pole head. ega nö inimlikud tugevused.
Mulle meeldiks inimene, kes usub, et peale surma ootab teda midagi head -ja et tasub ka ise hästi käituda ja nö hea inimene olla.
Headus vajab aga motiivi. Sest see nõuab pingutust. Lootus annab selle motiivi.
Aga selliseks käitumiseks ei ole ju vaja valelootust ?
Selle kirjelduse järgi sobiks ma sulle üksikule saarele seltskonnaks küll... Aga mitte seepärast, et ma usuks, et midagi head pärast surma ootab.
Sinu mainitud käitumisjooned ei ole mu meelest lihtsalt töötavad funktsionaalses võrdsete inimeste ühiskonnas.
Headuse motiiviks ei pea olema lootus, headuse motiiviks võib olla arusaam, et kui oled hea kellegi vastu on tema suurema tõenäosusega hea ka sinu vastu...
et kui oled hea kellegi vastu on tema suurema tõenäosusega hea ka sinu vastu...
see on ju samuti lootus!?
Lähetä kommentti