Sattusin hiljuti vestlema ühe naisterahvaga turvalisuse teemadel (seoses jätkuvalt ringiliikuva kurikamõrvariga). Soovitasin talle soetada endale pipragaas. Minu hämmastuseks tõrjus ta mu idee sellise väitega: "Kui ma ostan endale pipragaasi, pean ma koguaeg mõtlema, et olen ohustatud...-ja seda ma ei taha!".
Inimene loob endale maailma, milles tal on turvaline elada.
Üks võimalus selleks on tõrjuda oma meeltest eemale kõik ebameeldiv ja häiriv.
Jääb vaid üks oht -et ümbritsev kolmedimensiooniline reaalsus puudutab ühe servaga meie kahedimensioonilist reaalsust ning toimub kontakt, mis on meie jaoks ootamatu ja ettearvamatu. Kahtlematult tekib selle protsessi tulemusel uus kvaliteet ning inimene õpib midagi uut.
Ent on see hea või halb?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
Võibolla peaks see naisterahvas kodust lahkudes ukse lahti ja võtmed koju jätma. Sest kui tal on võtmed taskus, siis peab ta koguaeg mõtlema, et vargad võivad tulla - ja seda ta ei taha.
Vist jah. Samas oli tema aus ülestunnistus väga muljetavaldav. See on alati hea, kui inimesel on mingi selgelt defineeritud põhimõte või seisukoht.
Lähetä kommentti