Juhtusin nägema ühte uut pannkoogipanni ja teostasin loomulikult ka paar mõõtmist. Selgus, et Tefal pannkoogipanni diameeter on täpselt 19 cm.
Kas 19 cm on pannkoogi uus standard? Kas tegemist on samasuguse standardiseerimisega nagu A4 paberi puhul? Kas varsti pole teistsuguseid pannkoogipanne enam saada? Kas peagi sööb terve Euroopa ainult 19 cm diameetriga pannkooke...?
Hirmul on suured silmad.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
8 kommenttia:
"Kas peagi sööb terve Euroopa ainult 19 cm diameetriga pannkooke...?"
Kindlasti mitte, sest pannkoogipann on siiski kas kulinaariapededele või inimestele, kellel pole rahaga midagi muud teha/kes ei oska naisele midagi kingituseks osta. Normaalsed inimesed teevad pannkooke ikka tavalise panni peal edasi, nagu alati tehtud on. :D
Ei tea midagi. Asjad lähevad järjest komplitseeritumaks ja poleks mingi ime, kui mõne aasta pärast EI RISKI enamik inimesi teha pannkooke muul pannil, kui SPETSIAALSELT SELLEKS MÕELDUD pannkoogipannil. Nii nagu keegi ei julge joosta tavaliste ketsidega vaid spetsiaalsete jooksutossudega. Või sõita rattaga millel pole 52 käiku...
1) Ekstra jooksuketsidel ja 52 käiguga rattal on mõte sees. Pannkoogipannil ei ole. Mul on kõik kolm (olnud), oskan öelda.
2) Mulle kingiti sünnipäevaks pannkoogipann. Korralik, vist ka Tefal. Paar kasutuskorda ajasid põhja kummi. Ülekuumust ei saanud olla - keraamiline pliit. Viskasin pahna minema, kooke teen tavaliste pannide peal (ja väga edukalt).
Kui joosta tavaliste ketsidega, mitte spetsiaalsete jooksujalanõudega, on tulemuseks põrutatud põlved, lahti loksunud hüppeliigesed, mikromõrad luudes kogu jala ulatuses ja arvata võib, et ka villid. Rääkimata meeletust väsimusest ja täiesti valest koormusest lihastele ja liigestele. Paljajalu jooksmine teeks vähem liiga.
Kui jalgrattal on üks käik, saab sellega sõita asfaltteel mõõduka kiirusega - kulgeda punktist A punkti B. Kui sellel on 52 käiku, saab sellega sõita mäest üles-alla, erinevatel pinnastel, erinevate kiirustega ja erineva koormusastmega - teha sporti. Rattale vajalike käikude hulk oleneb sellest, mille jaoks ratast vaja on.
Pannkoogipanniga ei saa teha mitte midagi, sest nagu kogemustest nähtub, sureb see ära ka sihtotsatrbelise kasutamise korral. Seda ei ole vaja.
Ükski toodud metafoor ei ole pädev:P
Õige pannkoogipann on tegelikult selline: http://www.workingmother.com/BestCompanies/files/images/112/smiley-face-pancake-pan.jpg
Saab ka muna praadida.
Mis juttu te räägite?! Minu sõber Indrek oli klassi kiireim poiss ja jooksis ainult ketsidega. Martin -kellel olid tuttavad soomes ja kes jooksis vaid adidase tossudega -jäi alati viimaseks. Ilma käikudeta ratastega on sõidetud 100 aastat ja igasugusel pinnamoel. Olen ka isiklikult ilma käikudeta rattaga mäest üles ja alla vändanud ja mingit erilist vahet väntamislaadis nagu ei märganud -väntamine on alati samasugune tehniline pöördliikumine. Tõsi -erineva raskusega kuid oma olemuselt muutumatu.
Ja pannkoogipann on ju disainitud silmas pidades ideaalsete pannkookide olemust. Samal põhimõttel nagu 52 käiguga ratas. Jah pannkooke saab valmistada ka tavalisel pannil, ent nad jäävad ikka pisut ebatäiuslikuks (näiteks pole diameeter 19 cm). Ja just sellesks ongi vajalik pannkoogipann...
Vahe on sees, kas sõita rattaga või teha SPORTI. Kas joosta poodi või koolist koju või teha SPORTI. Professionaalsel tasemel sporti teha ilma spetsiaalse varustuseta on idiootsus. Tervisespordil ilma korraliku varustuseta on lihtsalt tervise seisukohast vastupidised tulemused. Küsi füsioterapeutidelt, mis juhtub, kui linnas (=asfalt) iga päev 15km sörkjooksu teha tennistega. Või kui kaua seda teha jõuab, enne kui enam käia ei saa.
Vanasti olid kõik nõud alumiiniumist, ja kes mürgituse sai, oli nõrga tervisega ja ei karastanud ennast piisavalt. See ei tähenda, et praegu peaks alumiiniumpotis süüa keetma. Vanasti tehti palju asju, mille kohta täanpäeval teatakse, et need on uskumatult rumalad. Ja tänapäeval tehakse palju asju, mida terve talupojamõistus mitte kunagi mõistma ei hakka. Näiteks standardiseeritakse porgandite kuju ja pannkookide mõõtmeid. Tulevikus inimesed ei teagi, misasi see pannkook on ja naeravad, kuidas vanasti ebatervisliku taimerasvaga paksukstegevaid magusaid kettaid söödi.
Aga metafoor on võimas asi ja need tuleks rohkem läbi mõelda. Mittetöötav metafoor on nagu ebaõnnestunud pannkook - kui liiga palju ebaõnnestuda, siis pärast ei mäletagi, kuidas see õige siis mekkis...
Lumi, mul hakkab su väga vingeid põhjendusi lugedes tekkima vaikselt see efekt, mis mul tekkis haiglas, kui arst koos kahe õega palatsisse hüppas ja käratas: Kes siin suitsetab?!
Kõik ehmatasid (sest meie tõesti keegi ei suitsetanud)ja vaatasid üksteisele uurivalt otsa.
Mina olin aga nii heidutatud, et püüdsin hakata meelde tuletama, kas tõesti olin see mina, kes ikkagi palatis suitsetas. Probleem muutus mulle väga keeruliseks, sest dilemma oli selles, et ma pole suitsetaja. Seega oli olemas päris suur vastuolu mu faktilisel infol ja sellel tõsiasjal, mida teatas arst.
Hilisemal uurimisel selgus, et suitsetaja oli hoopis mingil kolmandal korrusel ja ventilatsioonikanal mängis asjas olulist rolli...
Vot see on hea metafoor!;)
Lähetä kommentti