Ärevus Männikul (täiendatud)

Homme algusega 11.00 toimub Männiku Lasketiirus tegevuslaskmisvõistlus Jüriöö Karikas. Võistlus, kui niisugune on kindlasti tore, kuid kas sellisel moel tasub meenutada kunagist sakslastevastast rahvaroima, on iseküsimus. Pigem võiks olla mingi lilleseade -võistlus...
* * *
Võistlus on läbi. Mõned muljed.
Esiteks kummastav arusaamine, et Jüriöö Karikas (edaspidi JK) pole tegelikult üldse Kaitseliidu võistlus -millena seda paista lastakse - vaid KL laskeklubi MÄLK entusiasmil ja rahal seisev üritus. KL annab vaid laskemoona -ja ei midagi muud. Tln Malev ei suvatse võistlustele isegi relvurit saata, kes aitaks relvade-spordiriistade jagamist ja arvepidamist korraldada. Kõike seda peab tegema vaid 1 õbluke naisterahvas (nagu ikka)...

Üritus ise oli aga kuldaväärt. Hoolimata iseloomulikust manjaana-meeleolust ja veidi ebaselgest laskmisjärjekorrast. Oli üks 100m vintpüssi stage ja 2 püstoli stage. Kohal olid ka soome ja leedu laskurid.

Vintpüss: stagede ülesehitus oli sarnane Armatuse riflele, kus tuli lasta kolmest avast erinevaid märgigruppe (pikali, põlvelt, püsti). A4 märgid olid oranzhid, mis hõlbustas oluliselt sihtimist. Lisaks trobikond beezhe Classic -märke ja valgeid "pantvange". Miinimumlaske oli 28 (Galili salv mahutab 35 padrunit). Kasutada tohtis vaid lahtisi raudsihikuid.

Minu isiklik väljakutse oli "suruda maha ärevus" (ärevus on tegelikult lahe) ning mitte hingeldada, rabistada, kiirustada, tõmmelda ja kaasvõistlejate pärast muretseda. Ning kasutada õigeid ja ratsionaalseid laskeasendeid -st otsida püssile tuge seinast ning põrandast ja mitte jääda mingisse ebamäärasesse asendisse värisema.

Kinnitasin põlvekaitsme vasakule põlvele, et mäletaksin just õige põlve maha toetada (siis saab toetada parema küünarnuki paremale põlvele). Sest instinktiivne on maha asetada just parem põlv...

Esimeste laskurite suhteliselt kõikuvaid tulemusi jälgides tekkis hirm, et lasen puhtalt mööda ning mõrvan tahtmatult kõik pantvangid.

Õnneks nii ei läinud. Tabasin 16 Ad, 9 Cd, ühe D ja ühe pantvangi. Neli lasku läks mööda. Aeg oli 137:02 (üle kahe minuti). Sellise tulemuse üle olen täitsa häppi (A4 märklehed muutuvad ju 100m kaugusel teatavasti vastikult väikeseks)...

Püstol.

Võrreldes vintpüssi-stagega olid 2 püstolistage lausa puhas lõbu. Esimene neist lasti väikeses "labürindis", kus tuli ringi liikuda, nurkade taha piiluda ja kõik papid ära augustada. Kusjuures pantvange oli rohkelt. Märgid oli väikesed classicud. Distants u 7 m. Tulemuseks oli 14 Ad, 9Dd ja 1 möödalask. Aeg 40:31 sek (see polnud kiire).

Püstoli stage nr 2 tuli lasta toolil istudes vaheldumisi ainult vasaku ja parema käega. Kummalgi korral võis lasta vaid 2 lasku ühte märki. Rapsisin ja kiirustasin ning lasin 6 Ad, 5 Cd, 3 Dd ja 2 möödalasku (kuidas nii lähedalt üldse mööda saab lasta?!). Aeg 12:20 parema käega ja 16:47 vasakuga.

Ning oligi kogu võistlus. Söögist jäin ilma kuid sõber pakkus oma kodust kaasavõetud kooki. See osutus ülinämmaks.

Kena kevadpäev oli :)