Juhtusin nägema ühte naisterahvast-lapsevanemat, kes nägi välja nagu vanaks saanud klubipeib. Tikkkontsad, solaarium, blondeeritud soeng, tugev roosa huulevärv ja küüned, huuleläige, näos veel mingi läige, sätendavate detailidega riided, eriti silmatorkav vöö, sportlik mercedes, efektne käekott -ja Laps.
Laps.
Laps nägi välja nagu ema esteetiliste arusaamade pikendus: alumiiniumhõbedane puhvidega jopats, liibuvad kitsad püksid, soeng, sätendavad kõrvarõngad...
* * *
Veider värk. Mina mäletan, et vanasti seisnes laste väärtus põhiliselt tööjõus mitte ema aksessuaariks olemises. Last sai saata prügiämbrit välja viima, poodi, peete rohima, taarapunkti, nooremat õde lasteaiast koju tooma jne jne. Laps polnud mingi aksessuaar vaid konkreetne (tööjõu)ühik.
A siin on vist see asi ka, et kui on ainult 1 laps, siis muutubki aksessuaariks? Sest kui on rohkem, siis pole aega ja võimalust nii palju neid putitada? Siis nad peavad ise ennast tõestama hakkama...-vist?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti