Täna oli Rootsi meedias uudis, et taliibid ründasid mingit vinget hotelli. Tulistasid seal juhuslikke inimesi ja lasid end lõpuks õhku. Jube lugu. Hulk inimesi tapetud ja haavatud.
Ja tekib küsimus, kes on need taliibid, kes selliseid asju korda saadavad? Mis neid motiveerib? Miks nad nii ummisvalu Paradiisi tahavad pääseda?
Kui asja üle loogiliselt arutleda, on tõde taliibide kohta ilmselge. Tegemist on Afganistaani gay-dega. Kohe selgitan, miks see nii on.
Teatavasti on gayaktivistid jõudnud teadmiseni, et elanikkonnast 10 % moodustavad gay-d. Tegemist on nö universaalse numbriga,mis sobib ilmselgelt kõigisse ühiskondadesse. Nii. Seega peaks ka Afganistaanis olema kusagil need 10 % gaysid. Kuid nagu teada, on Afganistaan islamiriik ning gayd on allasurutud vähemusgrupp, kes ei tohi oma eluviisi avalikult demonstreerida -rääkimata juba paraadidest vmt. Seega võib eeldada, et Afganistaani gayd peavad elama pidevas moraalses ummikus ning enesesüüdistustes.
Loomulikult hakkavad sellised inimesed väljapääsu otsima -pöördudes enesestmõistetavalt universaalse märtriesteetika poole (teatavasti on gayd on oma loomult tohutud esteedid) ning suunates oma kired ja ängi Allahi meeleheaks uskmatute läänlaste vastu. Püha sõjaga kaasnev märtrisurm on gay jaoks igatsetud vabanemine moraalsetest enesesüüdistustest ning pääsemine maise maailma köidikutest (meenutame, et paradiisis ootavate nn neitside puhul pole nende sugu mainitud). Püha Sõda on Afganistaani Gay-de jaoks seega psühholoogiline võte, kus inimene suunab oma pahameele enesesüüdistamise asemel kellelegi teisele -käesoleva juhtumi puhul siis läänlaste vastu -kes on ju ka ise "vihatud patu" maaletoojad ja levitajad.
Niisiis jõuame ootamatu -ent loogilise -tõdemuseni, et enamus taliibe ja islamiterroriste on gay-d. Keeruliseks teeb asja see, et nad ise ei pruugi oma kaasasündinud orientatsioonist üldse teadlikud olla -on vaid tunne, et "ma pole Allahi vääriline...ma pole küllalt hea (moslem)..."-
See on loomulikult päris hirmus avastus. Pealegi diskrediteerib see tohutult rahvusvahelist gay-kogukonda. Ma ei teagi, kuidas seda asja nüüd seletada...-fakt on, et mingil moel tuleb Afganistaani gayd rehabiliteelida. Ilmselt tuleks Euroopa rahadega käivitada mingi teavituskampaania vmt?
keskiviikkona, kesäkuuta 29, 2011
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
3 kommenttia:
Hahaha:D Ma kardan, et nüüd ei ole meil pääsu - järgmine koht, kuhu lennuk sisse lendab, on Toompea...
Nojah, aga tegelikult on teemapüstituses iva igal juhul. Mõtleme nüüd hetkeks sellele, et mis tingimustes ja kuidas need mehehakatised meesteks sirguvad ja millal esimest korda naisterahvast tunda saavad. Üldiselt kui just väga rikkad vanemad ei ole, siis ju enne 30 väga ei luba (naise saamiseks peab ikka pappi olema, et see vanematelt endale lunastada)Nii, elatakse koos suht kitsastes oludes ning magatakse ühiselt. Ja nüüd vaadake veidi terasemalt islami maailmas reisides ringi, kuidas need nn sõbrad üksteise najale naalduvad kohvikute/poodide ustel, seda siis maal kus omasooiharus on rangelt hukka mõistetud.. Kehakeel on suht paljuütlev. Ähh, topeltstandardid igal juhul. Mina igal juhul ei imesta, et seal pidevalt suuremaid jamasid tekib - haridusega on nagu on, ja seksuaalenergia on ka kammitsetud, et siis jääbki üle süüdimatult relvadega mängida ja arvata, et kogu ülejäänud maailm on nende hädades süüdi. Ups, sai vist väga sallimatu tekst, aga nojah...
Ei noh -mis sallimatu? Ega see kah väga tore ei ole, kui automaatidega gay-d sind ootamatult hotellis ära tapavad...
Kuigi nagu ma aru olen saanud, siis maailm ongi ebaõiglane. Sellega tuleb lihtsalt harjuda ning hotelli hommikulauda sissesadavad relvastatud islamistid on samasugune nähtus nagu paduvihm või kartulimardikad.
Lähetä kommentti