Ma ei saa ühest asjast aru. Tänapäeval muust enam ei räägitagi, kui kaalulangetamisest. Kõik tegelevad sellega ja need, kes ei tegele, on justkui paksud ja laisad. Ning jutt pole tervisega seotud ülekaalust vaid nn esteetilisest ülekaalust ("Kaalun 60 aga ideaalne oleks 57" jmt).
Samuti võib märgata, et kaalulangetamine (ja kaalu hoidmine) ei ole mingi lihtne asi. Esiteks kaasneb kaalulangetamisega hulganisti emotsionaalseid kannatusi (mis tabavad tihti ka kaalulangetaja sõpru ja kadakondseid). Teiseks tuleb tuua tohutuid füüsilisi ohvreid. Lisaks tuleb end sundida sööma asju mida vihatakse (köögiviljad).
Kogu selle teema puhul ei räägita aga üldse saadavast kasust. Et kas 3 kilo vähem kaalumine tasub ennast ka kuidagi ära? Kas on mingeid märke mille alusel seda võiks arvata? Ja kas need märgid on ikka adekvaatsed või lihtsalt ettekujutuse vili? Ehk siis kokkuvõtteks -kas kaalulangetamine on KASUMLIK või on tegemist ebaratsionaalse kinnisideega? Seadsin üles ka asjakohase küsitluse. Selgitame Tõe välja!
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
No kui sulle enam riided selga ei lähe ja sa mõne kilo maha võtad, et nad ikkagi selga saada, siis on ju kasumlik. Minuga on nii mitu korda juhtunud.
Ma pole ülekaalus kusagilt otsast, aga kui 10 kilo vähem kaalusin, oli palju kergem liikuda ja nt varba küüsi lõigata. Nii et on kasumlik küll.
Lähetä kommentti