Viimased ettevalmistused

Käimas on väga kiire ajajärk ning näituse ettevalmistused on lõpusirgel. Nagu ikka valisin ehete eksponeerimiseks odavama, töömahukama ning kokkuvõttes kallima viisi :)

Õnneks on kõik vajalik kraam olemas (naelad, kruvid, liistud, soome papp, värv, pahtel, mõõdulint, saag, nurgalõikamis-rakis, liim ja pliiats + kohv ja suhkur).

Peaksin veel jõudma ühe kaelaehte kokku monteerida ja teise ka valmis teha. Lisaks veel pudi-padi (mõned pärlid kinnitada, mõned konksud väänata jmt).

Tuleb pikk õhtu...-püsige lainel.

Taktikaline kilt

Ülilahe. Just sellised ongi head asjad. Ainus probleem on, et kui šoti kilt on mitmekordsest kangast ning võimaldab ühte kangapaani kapuutsina kasutada, siis taktigaline kilt seda ei võimalda. Vaatame videot kah.

Militaarmonopol

Tundub tore.

Avalik loeng EKAs (Kas üksikisik võib mõjutada maailma?)

Kolmapäeval, 4.aprillil kell 17.00 ruumis 221, Estonia pst 7

Daniel Vaarik / kommunikatsiooniekspert, Praxise nõukogu esimees, blogija /
loeng ja arutelu teemal

`Kas üksikisik võib mõjutada maailma?`
* * *
Ma tean juba ette, et vastus on "jah". Küsimus on, kuidas selleni jõutakse.

Laupäev

Näituse avamiseni on vaid loetud päevad (5.aprill) ning teha on veel palju. Mida ma tegin laupäeval?

1) Tegin lõpuni "okkalise ripatsi" ning tekitasin riatsile sobiva kaelavõru.

2) Saagisin ja viimistlesin "kolme kettaga ripatsi" kolm ketast ning tõmbasin sobiva jämedusega traadi mille saagisin sobivateks tükkideks (tuli arvutada diameeter x pii), ning painutasin poolkaareks. Traate oli kokku 36. Jootsin kokku vajalikud 24 pisikest rõngast (+ poleerisin).

3) Lisasin Sputnik-kõrvarõngastele kullast võru stabiliseerimiseks väikesed lisarõngad ning tegin kandilisest traadist veel 14 erineva suurusega rõngast Sputniku alaosa jaoks. Samuti jootsin kokku ehte keskel olevad kullast võrud.

4) Tegin käsitrelli abil väikeseid rõngaid "Pentagon" käevõru jaoks (tekitasin sobiva jämedusega traadi, lõõmutasin, puhastasin happes, keerasin spiraaliks, saagisin, poleerisin). Lisaks sobitasin käevõrule väikese luku koos vajalike kinnitusrõngastega.

5) Tõmbasin erinevaid traate ja sulatasin kokku mõttetu hõbedakänkra (selgus, et väike põleti ei suuda tiiglis olevat hõbedakogust üles sulatada).

6) Teostasin erinevaid katseid stiilis "kas see on tehniliselt võimalik?"

7) Valasin ühe pulga hõbedat traadi valmistamiseks.

Kogu tegevus kestis väikese söögipausiga 12.00-23.00.

* * *

Positiivne:

1) Tegevuse käigus tekkis uus kaelaehte-idee (kuigi koostamine on keerukas ja võibolla ei jõua teostada).

2) "Kolm ketast" tundub olevat täitsa mõistlik ehe.

Paha:

Pean kuldama üpris suuri detaile, see maksab ja tekitab viivituse.

* * *

NB! Pean meeles pidama, et see näitus ei ole mingi isiklik egotripp.

Paljud meessportlased on õnnetud ja kurvad

Täpsemalt käib jutt küll jõutõstjatest kuid nähtus pädeb ilmselt ka kõigile ülejäänutele (kulturistid, triatlonistid, krossisõitjad jne) spordimeestele. Kuulsin nimelt jõutõstesportlastele väga lähedasest allikast, et paljud mehed on võistlustel õnnetud, sest nende abikaasad ei toeta ega tunnusta meeste sporditegemist. Isegi vastupidi -naised näägutavad ja pilkavad, kui mees oma hobiga tegeleb. Rääkimata juba võistlustele kaasa elama tulemisest.

Me kõik teame, et mehed on tegelikult tohutult hella hingega ja selline mittetunnustamine mõjub neile laastavalt. Muidugi pusivad nad ikka edasi, sest "mees peab tegema mida tegema peab" aga erilist rõõmu selle kõigega ei kaasne. Ainus lohutus ongi iseenda tugevad musklid ja 8 liitrine purk roosat toidulisandit...

Vaat selline kurb teade täna.

Ettevaatust ohtlike ettevõtetega!

Põhimõtteliselt võib iga ettevõte ohtlik olla. Ettevõte on just nii ohtlik, kui ohtlik on tema nõrgim lüli. Piisab, kui mõnel mehel katus ära sõidab ja ongi lops käes. Mistõttu on oluline teada kuidas tekkivaid ohte vältida...

Mooses oli ka väikestviisi kullassepp

Vaat seda ma küll ei teadnud, et Mooses ka tarbekunstiga kätt proovis (4 Mo 8: 4):

Ja lambijalg oli valmistatud nõnda: kullast sepistatud, jalast kuni õiekeseni sepisetöö; eeskuju järgi, mida Issand oli näidanud Moosesele, oli ta lambijala valmistanud.

Ehk siis Mooses -tubli mees -pusis täitsa ise kuskil tabureti peal kullast lambijala valmis! Pole paha...

Ewert and The Two Dragons tundub olevat kamp anglofašiste

Meil on Eestis selline bänd nagu Ewert and The Two Dragons. Teevad vist täitsa adekvaatset muusikat (oletan, kuna ma pole asjatundja). "Noh, tublid poisd, et pilli mängivad" mõtlesin alati tunnustavalt, kui mõnda nende lugu juhtusin kuulma "Las lammutavad...".

Kuid eile ütles Vikerraadio usutluses üks ansambli pillimeestest (vist kitarrist) välja asja, mis vere keema ajas. Tegemist oli vastusega küsimusele, kas bändil on olnud mõttes ka mõnda emakeelset lugu teha: "Ausaltöeldes pole me sellele isegi mõelnud, sest kuna me mängime bluesi (ja veel midagi) siis eesti keeles ei ole võimalik tõelist bluesi laulda. Blues kõlab kõige paremini ikkagi inglise keeles..." -midagi sellist. Idee oli, et eesti keeles lauldud blues on oma kõlalt kõlbmatu.

Selline jutt ajab ausa eestlase kohe patja peksma.

Ok, ma saan aru, et ingliskeelne blues võib tõesti kõlada sujuvam või harjunum, kui eestikeelne. Aga see ei tähenda, et eesti keel ei KÕLBA bluusilaulmiseks (kuid just seda Ewert and The Two Dragons -i vennikene teatas). Esiteks -mis on blues?
Blues on rahvamuusika. Töömeeste muusika. Proletaarne. Lihtsate inimeste muusika.
See, et Ewert and The Two Dragons on sellest mingit elitaarset muusikažanri tegemas on nende oma viga. Bluesi võib -ja lausa tuleb! -laulda ükskõik millises keeles. See ongi bluesi mõte!

Teiseks võtab Ewert and The Two Dragons ühte ritta kõigi ennasttäis baltisakslastega, kes arvasid, et eesti keel on nii labane nähtus, et ooperit ja operetti -ning klassikalist kirjandust -pole VÕIMALIK selles keeles esitada ega kirjutada. Kui meie esivanemad oleks sellist jama uskuma jäänud ja tõe pähe võtnud, kõneleksime me kõik kenasti saksa keeles. Kaasa arvatud Ewert and The Two Dragons.

Ühesõnaga mehed, ärge ülbitsege! Mängige pilli ja looge muusikat, aga tehke asjadel vahet.

Tüdruk ootas bussi

Laste puhul ongi parim see, et nad on jätkuvalt uudishimulikud ning uurivad maailma.

Usk endasse on usu seisukohast ajuvaba

Seda "usun endasse"-asja pole ma kunagi päris lõpuni mõistnud. Sellest saan veel aru, et inimene peab ennast usaldama -enda suutlikkust, võimeid, oskuseid ja vastupidavust, ent USKUDA endasse on ju täiesti ajuvaba. Uskuda saab millegisse, mis on püsiv või vääramatu, millegisse, mida pole hetkel näha, ent mis tuleb ja juhtub. Ja isegi, kui ei juhtu, siis see OLEKS VÕINUD juhtuda.

Kuid mida me siis endas saame uskuda? Mis on meis sellist, mis on püsiv või "saabub kindlasti"?
Kas me oleme eksimatud? Ei ole. Kas me oleme head? Ei ole. Kas me ei vea kunagi alt? Veame küll. Kas me ei tee kunagi ülekohut? Teeme. Kas me oleme surematud? Ei ole. Kas me suudame lõputult? Ei suuda. Me ei suuda end isegi oluliselt ilusamaks teha -kuigi silikoon, droogid ja botox on selles veidi abiks olnud...

Tegelikult ei ole meis midagi, mis oleks püsiv või jääv. Meis pole midagi sellist, mis annaks kaasinimestele põhjuse meisse ja meie võimetesse uskuda. Ainus milles võib kindel olla on see, et me oleme ebaõiglased, vananeme ning lõpuks sureme. Lisaks oleme me juba lapsest peale tohutult mõjutatavad. Pole just eriti palju millesse uskuda, eks?

Ok. ma võimn mõelda, et "polegi vaja, et teised minusse usuvad, kui ma ise endasse usun". Kuid see ei muuda midagi. Ma olen ikka see, kes ma olen -isekas ja endast heal arvamisel olev surelik. Kõik see millesse noorena endas uskuda võib, jätab inimese ühel kenal päeval maha ning alles jääb vaid tema sisemine mina. See, kes sa tegelikult oma hingelt oled.

Seetõttu tundubki jutt nn usust endasse mingi naiivne lapsikus või pettus.

LHV lennutab sinu rahaga lohet

Pankade reklaamid on nagu semiootika näidisülesanded. Võtame näiteks kasvõi LHV uue välireklaami, mis paiskab eetrisse esmapilgul "usaldusttekitavaid" ent lähemal uurimisel sõnumiga vastuolus olevaid mõtteid (see, et nende põhiline manipuleerimisatribuut on inimeste usaldus on eriti rõlge, sest erinevalt pangast kaotab panka usaldav inimene kõik, mida kaotada annab). Vaatame siis reklaami:
1) Esmalt loetletakse üles hulk vahvaid firmasid, mis peaks olema justkui LHV usaldusväärsuse ja "õigete valikute" näitaja.
2) Kohe seejärel teatatakse "väikeses tekstis", et "tegelikult me oma sõnade eest ei vastuta" (seda võib väljendada valemina 1 + (-1)= 0), st et kõik on suhteline ja sõltub olukorrast.
3) Kolmas sõnum -tüdruk lennutab lohe. Mida see meile ütleb? Loomulikult seda, et "kõik sõltub ilmast ja tuulest". Mõte on lihtne -SINU RAHAGA TOIMUV ON EBAKINDEL NING SÕLTUB MEILE TUNDMATUTEST NING ETTENÄGEMATUTEST ASJAOLUDEST.

Tähtis on endasse LÕPUTULT uskuda

Nii tore artikkel :D

Peaaegu iga lause on puhas kuld:
1) Olen osalenud fotosessioonidel, moe- ja soengushowdes, reklaamides ja isegi muusikavideos. Mul on ka endal fotograafidiplom ja oskan häid pilte ise teha.
2) Olen moemaailmas paljude inimeste jaoks üsna tuttav ning minust on kuuldud. Miss Asia Pacific korraldajad ise kutsusid mind võistlema. Olen lihtsalt väga rahul, et olen leidnud oma õnne.
3) Seni olen osalenud iludusvõistlustel palju väiksemas ulatuses: koolis, Tallinan restoranides ja klubides. Näiteks võistlusel nimega Miss La Passion.
4) Minu jaoks pole modelliäri pelgalt moeshowd, fotosessioonid ja reklaamid, vaid see on võimalus arendada ennast ning parandada pidevalt oma figuuri ja iseloomu.
5) Pärast edukat pildiseeriat tahad rõõmuga oma tööd jätkata ja mõelda välja uusi teemasid.
6) Kõige keerulisem on aga töötada mitu tundi järjest ja olla värske isegi siis, kui ei saa piisavalt magada.
7) Mind on inspireerinud ka Annie Leibovitz, kes suutis end vaatamata kõigele leida.
8) Mul on kõrgharidus reklaami valdkonnas ja olen lõpetanud fotograafia kursused.
9) Tahan osaleda fantastiliste piltide ja reklaamide loomisel ja saada mõne firma reklaaminäoks...
* * *
Õppige, tüdrukud! :)

Pubekad muutuvad järjest soodamaks

1) Nad kasutavad järjekindlalt parasiitsõna "mingi"
2) Nende eestikeelne sõnavara ja keelekasutus muutuvad tänu netisuhtlusele ja inglise keele kasutamisele järjest primitiivsemaks. Samas on ka nende inglise keelekasutus primitiivne
3) Üks beib teisele (kuuldud vestluskatke): Issand, ma nägin eile Vahurit koos selle Riinaga -kuigi me oleme temaga juba kaks päeva koos olnud!
* * *
4) TTÜ sissekäigu juures on plakat tekstiga "Julge olla arukas!". Kas arukas olemine nõuab TTÜs julgust? Sest juhm olemine on nö tavaline olek? Nojah, eks praegune pubekas ongi tulevane TTÜ üliõpilane -mis neist ikka oodata...
* * *
Ühesõnaga, täielik allakäik!

Kas kunstnikud petavad publikut?

Avastasin kunstiilmas uue huvitava ilmingu (noh -tegelikult on see muidugi juba ammu olemas olnud). Kunstnikud ei viitsi enam isegi muljet jätta, et nad on midagi maalinud -vaid veavad kohale teleka ja kuvavad oma pildi teleka abil. Telekas võib aga teha mida-iganes. Ükski vähegi arukas maalikunstnik ei raiska oma aega ja mõttetööd millelegi nii primitiivsele nagu "natuurist maalimisele" (muide, kuigi see võib tunduda imelik, siis isegi selline anarhist nagu Monet maalis otse looduses). Tänapäeval tegelevad sellise maavillase tegevusega ainult tänavakunstnikud ja üksikud äärmuskonservatiivid. Kõik ülejäänud maalivad fotode põhjal või töötlevad fotosid arvutis ning kuvavad saadud kujutise kangale -mis seejärel pildi järgi värviga kaetakse. Mitte et tulemus kuidagi paha oleks, ent mind häirib asjaga seotud kergemeelsus.

Kunstnik -va nadikael -toodab tehnilisi vidinaid kasutades oma taiese siuh-viuh valmis ja seab selle siis publikule vaatamiseks välja. Ja ootab publikult süvenemist ja mõttetööd. Pühendumist ja mõistmist. Analüüsi ja arutelu. A ise ei pinguta eriti üldse...

Mis toimub, ah? Kas see pole pettus? Sama hästi võiks ju ka publik pildikuhugi aparaati skännida ja statistiliste parameetrite alusel arvutil seda analüüsida ja hinnata lasta. Ja esitada siis "enda arvamus". Umbes, et nagu küla kutsule, nii kutsu külale...

Lihtsalt hea pilt

Oli kuidagi hubane vaade. Justkui linna vaste maal laiutavale kevadisele lepavõsale.

Lumi on südametunnistuse võrdpilt

1) Korralik südametunnistus on suur, valge ja puhas
2) Mida väiksemaks see sulab, seda räpasemaks muutub
3) Lõpuks on alles ainult räpp
4) Iseenesest ei kao räpp kuhugi
* * *
Teisalt võib mõelda ka nii, et igas suures ja valges lumekuhjas on peidus omajagu kõikvõimalikku saasta, mida päike pole veel nähtavaks sulatanud.

Miks on maja katusel valgusfoor?

Ja siis veel mingid lipikud. On see kuidagi lenduritega seotud?

Mehed on ebaloogilised

Pealkiri on muidugi pisut üldistav kuid on ka põhjust:

Helistan nr 1182, et küsida Soome suunakoodi.
Mina: Tere, kas te võite öelda milline on soome suunakood?
Neiu telefonis: 358, kui helistate mobiililt, tuleb + ette kirjutada, kui lauatelefonile siis kaks nulli.
Mina: ee...aga kui number hakkab nulliga, kas ma siis võtan selle esimese nulli ära ja panen need kaks nulli asemele?
* * *
Olles selle targa küsimuse ära küsinud, sain aru, et kusagil on tekkinud loogikaviga. Hea, et ikka aru sain...

Intersaloni soenguetendus

Klipp hiljuti toimunud Intersaloni moe -ja soenguetenduselt. Näib, et putukad on populaarsed :)