homme keset külma talve
sündis meie riik
koolipoisid jooksujalu (ema väraval veel seismas)
sõtta läksid siit
poja ära sina mine
hüüdis ema veel
aga oli juba hilja
tühi oli tee
lahingusse üksnes lootus
oli võtta vaid
usk et vahest kõige kiuste
Jumal aitab meid
vanad logisevad püssid
olid relvadeks
liivakotid vagunitel
olid soomuseks
aga koduakanast tihti
teele vaadati
eemalt paistab tuttav kogu...
vahest ometi...
keegi neist ei teadnud sellal
mida saatus koob
kas ehk päris oma riigi
või ehk leina toob
homme keset külma talve
sünnib Eesti Riik
meie kohal karge taevas
nemad läinud siit
12 kommenttia:
wow, millal luulekogu ilmub? :)
annushka nutab...
Lumivalgeke mõtleb, et kui Nemad tänast Eestit oleksid ette näinud, kas Nad siis ka oleksid läinud? Ohkab ja ei vaata vastuvõttu ja paraade. Pole põhjust ei paraaditseda ega pidutseda. Oleks põhjust elu üle järele mõelda.
Ära nuta, annushka! Pühi pisarad. Kõik on ju hästi.
Lumi, ehk pole asi nii lootusetu? Kõigis riikides on olnud päikeselisemaid ja süngemaid aegu. Ehk pole meie veel seda kõike läbi käinud ning seetõttu tundub olukord läbikukkumisena? Kuid ees on veel 1000 pikka aastat, et seda kõike korda seada.
Elu mõte on usu säilitamine...
Riik on oma rahva nägu. Nagu lambakoeratõust ei saa paari põlvega võitluskoera, ei saa aastasadu orjaks aretatud rahvast mõne põlvkonnaga vaimselt vabu inimesi. 4-5 põlvkonda, mõnisada aastat, siis võiks asja saada. Praegu... Orjad on orjad igas eluvaldkonnas ja süsteem ei saagi töötada.
Mina seda juttu ei usu! Mis orjad? Orjad on rahul sellega mida peremees neile annab ja ei soovigi enamat. Kuid selles patus ausaid eestlaseid küll süüdistada ei saa. Orjad ei loo oma riiki, ei hoia mälestust sellest alles ega riski selle taasloomisega seotud ohtudega. Orjad ei muretse oma riigi käekäigu pärast -ega vingu, et kõik on pahasti. Orjad ei nurise võimuladviku käitumise üle. Nad ei korralda koristamistalge ega nõua süüdlaste vastutuselevõtmist.
Teiseks mõtlesin nende poiste ja ohvitseride peale, kes 1918ndal aastal punaste vastu läksid. Neid oli ju käputäis. Vabatahtlik mobilisatsioon kukkus läbi. Ja neidki väheseid kokkutulnuid saatsid proletariaadi hõiked, et nad sõdivad pursuide ja pankurite eest. Nö reformierakonna eest...
Ometi sõdisid nad Eesti Riigi eest, mis on palju rohkemat, kui vaid isiklik kasu ja rahulolu.
Nad ei olnud orjad. Ja ei ole ka orjad need, kes elavad täna.
Küsimus on selles, mida me usume. Võib uskuda, et nagunii on kõik mõttetu ja kõige taga on omakasu ja kaulakud. Ent võime ka uskuda muud. Ja isegi kui kõik on halvasti, siis enda eest saame ikkagi otsuseid langetada. Ja kui juba Sina Lumivalgeke ei ole ori, siis ei saa öelda, et eestlased on orjad. Sest üks eestlane ei ole...-ja ma tean veel mitut, kes ei ole.
asjadest
Hahaha:D Ammu pole nii südamest naernud, aitäh selle eest.
Mu dekoratiivtõugu koeral on väga head jahiinstinktid. Kas see tähendab, et tema tõug on jahikoerad mitte diivanikaunistused? Nop. Tõug on ikka see, milleks ta aretatud on. Lihtsalt minu koera karakter ei vasta tõu nõudmistele. Tema on selle võrra vähem cavalier, mitte cavalierid ei ole selle võrra rohkem jahikoerad. Tõuaretuse ABC. Kehtib ka rahvaste puhul, kui neid on sihikindlalt aretatud. Mida eestlastega just nimelt tehtud on.
Kogu see alguse paatoslik kas orjad jne on enesepett. Eestlane ongi rahul sellega, mis antakse. Tema juba tänavale mässama ei lähe. Ori võib ju vabadust ihata, see ei tähenda, et eluaeg orjuses elanu sellega midagi peale oskaks hakata, rääkimata siis põlvkondi orjaks aretatust. Platoni koopamüüti tead? Eestlane on selles faasis, kus pimedusest on välja murtud ja valgusega ei osata peale pimedaks jäämise midagi peale hakata.
Aga tore, kui on neid, kes Usuvad, et asjad on teisiti. Et see Usk vaid püsiks, indiviidi tasandil võib see veidi õnne kaasa tuua küll:)
No siis on ju hiinlased ja jaapanlased lausa megaorjad? Sest kogu nende ühiskond on ehitatud talupoeglikule kuulekusele isandate vastu? Kas ma olen õigesti aru saanud?
Nemad on orjad väärikusega. Nad ei ole endale kunagi illusioonigi loonud, et nad midagi muud on. Ja neil on oma isandad ka olemas, samuti selleks otstarbeks aretatud ja kasvatatud. Süsteem toimib. Hea süsteem on. Teadvustatud ja teadlikult kultiveeritud orjuses on rohkem vabadust kui pimesi peaga vastu seina jooksmises. Meil on kari isandata orje, võõrast isandat ei taha, ise isand olla ei oska. Aadlikkond on puudu, eliit kui selleks otstarbeks aretatud ühiskonnakiht. Sellepärast on kõik nii sitasti. Rojaliteediks ei saada, selleks sünnitakse.
Lumi, kuidas sa SELLISE mõtteni jõudnud oled? Mis on kuninglikkus? See on tsivilisatsiooni võõp mida on lollidele talupoegadele aastasadu eksponeeritud kuni rahvas hakkas seda tõesti millegiks erakordseks pidama. Kuningas on hõimu -linna-või rahva juht. Ta on seda tänu oma annetele. Pärandatav "kuninglikkus" on aga anakronism -absurd -silmamoondus. Samasugune pettus nagu valge jänese kaabust väljatõmbamine. Tsivilisatsiooni produkt. Süsteem.
Miks sa sellesse usud?
Olgu öeldud -ma olen näinud kõrvalt piisavalt palju inimesi, kes peavad ennast eliidiks -ja see tekitab vaid tülgastust. Selle taga on vaid kõrgendatud enesehinnang ning halvakspanu inimeste vastu.
Päris kuningad armastavad oma rahvast mitte ei põlga neid.
Ma sügavalt kahtlen, et sa mõnda päris kuningat näinud oled:)
Mis mind sellise maailmavaateni viinud on? Sügavam huvi tõuaretuse ja geneetika vastu;) Ma arvan, et maailmas ei ole ühtegi geneetikut, kes minuga nõus ei ole. Me ei tee ennast ise, pärilikkus on see, mis teeb meist need, kes me oleme. Usklik võib seda jumalaks nimetada, see ei muuda asja olemust. Nagu rahvas muutub 1000 aasta jooksul orjadeks, kui teadliku ja suunatud valiku teel kinnistada igas järgnevas põlvkonnas üha sügavamalt orjalikke isiksuseomadusi, muutub aadlikkond üha pädevamaks valitsemise alal. Loomulikult on suur mõju ka keskkonnal ja pärilikkus peab ümbritsevaga kooskõlas olema, et indiviid oma potentsiaali täita võiks, aga pärilikkus moodustab siiski suurema protsendi isiksusest. Viimased psühholoogiateaduslikud uuringud näitavad, et tegelikult on lausa 70-80% isiksuse suurest viisikust pärilikud omadused.
Aga jälle ma heietan:D Meie probleem Eestis ongi see, et meie valitsejad ei ole aadlikud, nad on võimust hullunud orjad. Õige kuningas armastab oma rahvast. Milline Eesti poliitik (või tippjuht või mõni muul viisil valitseja) armastab oma rahvast? Meil ei osata valitseda. Mitte ühelgi tasandil. Sellest kõik selle riigi probleemid. Mitte ükski eestlane ei oska valitseda.
Silmi ei ole mõtet kinni hoida, see ei muuda reaalsust olematuks. Kuidas see lugu eestlasest ja poliitikust käiski, mida Ühtse Eesti Suurkogul räägiti?
Kirjutasin pika ja põhjaliku analüüsi, mis paraku hävis :(
Lähetä kommentti