* * *
Väga armas suhtumine minu meelest. Selline pisut häbelik...
* * *
Eestlastega on see huvitav moment, et sa ei tea kunagi enne Tõelist Häda, et kõik su nö tere-tuttavad on valmis su eest kasvõi tulle ronima.
Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? (“Läänerindel muutuseta”, 1929)
4 kommenttia:
nii,kes tõi talvekartuleid?
Mõiste "talvekartul" oli siinkohal nö kunstiline liialdus. Mingeid kartuleid keegi loomulikult ei toonud :(
Ja nüüd tekib küsimus, miks ei toonud? Pole tõelised sõbrad või?
Tead, ma viin tavaliselt "kartuleid" tuttavatele siis kui mul pole neid kuhugi panna - väldin prügimäele viskamist. Austus missugune eks!
Hoolimine. Ega polegi normaalne enda talvekartuleid ära vedada, sest kes sind siis toidab? Ikka on nii, et hoolimist osutatakse sellega, mis omal üle jääb või mida väikese valuga anda kannatab. Ega see ei vähenda teo üllust.
Lähetä kommentti