See on päris õige jutt, et niimoodi sulab lumi kiiremini. Kuna lumes on erineva tihedusega osakesi, siis soojaga sulavad "hõredamad jupid" rutem ära ja vingemad jäävad püsti. Ma arvan, et oled ise ka märganud, et lumi muudkui sulab, aga hunnik ikka sama kõrge. Ja sinna vingete osade vahele jäävad õhutühimikud. Teadagi on jää ja vee segus temperatuur alati null kraadi, ehk see õhk seal lumerakkude vahel ei soojene piisavalt. Aga kui sa hunnikut pöörad ja lammutad, siis soojeneb õhk pluss struktuur saab rikutud ja lumi sulabki rutem. Tihti jääb hunniku peale mingi ilge saasta kiht, mis ka lumel sulada ei lase. Füüsika. Või on see keemia.
Aitäh suurepärase selgituse eest, Kant! On hea, kui seltskonnas leidub keegi, kes asja olemuse TEGELIKULT lahti seletab ja vabastab lollid nende naivistlikest kujutelmadest :) asjadest
4 kommenttia:
Eelmine aasta jälgisin ka huviga kuidas kojamehed labida ja saapaga hangesid sonkisid. Nimetaksin selle eestlaste kevadiseks vihaks lume vastu :)
Mul on tunne, et nad teevad seda kuna keegi käskis. Kahveltõstuk + raudtoru on justkui pisut palju, et seda spontaansuseks pidada.
asjadest
See on päris õige jutt, et niimoodi sulab lumi kiiremini. Kuna lumes on erineva tihedusega osakesi, siis soojaga sulavad "hõredamad jupid" rutem ära ja vingemad jäävad püsti. Ma arvan, et oled ise ka märganud, et lumi muudkui sulab, aga hunnik ikka sama kõrge. Ja sinna vingete osade vahele jäävad õhutühimikud. Teadagi on jää ja vee segus temperatuur alati null kraadi, ehk see õhk seal lumerakkude vahel ei soojene piisavalt. Aga kui sa hunnikut pöörad ja lammutad, siis soojeneb õhk pluss struktuur saab rikutud ja lumi sulabki rutem. Tihti jääb hunniku peale mingi ilge saasta kiht, mis ka lumel sulada ei lase. Füüsika. Või on see keemia.
Aitäh suurepärase selgituse eest, Kant! On hea, kui seltskonnas leidub keegi, kes asja olemuse TEGELIKULT lahti seletab ja vabastab lollid nende naivistlikest kujutelmadest :)
asjadest
Lähetä kommentti