sunnuntai, kesäkuuta 29, 2008

Kas tulirelva omamine on "patune"?

Olen märganud, et minu kaaskodanikud suhtuvad tulirelva omamisse üpris närviliselt. Esimene reaktsioon on kohkumus ja mingi kummaline võõristus nagu siis, kui selgub, et sinu vestluskaaslane on kinni istunud või mõne kuriteo toime pannud. Järgnevad küsimused: "milleks sulle SEDA vaja on?", "hull oled või?!", "issand kui jube!", "nüüd käidki koguaeg ringi relv kotis või?" jmt.

Kuigi Eesti Vabariigi seadus lubab omada tulirelvi, peetakse seda siiski kuidagi patuseks ja justkui ebaseaduslikuks. Ehkki relvaloa tegemise kord peaks justkui välistama selle, et relvad satuvad labiilse närvikavaga või kuritegelike kalduvustega inimeste kätte. Võiks isegi öelda, et relvaloa omamine on märk sellest, et inimene on stabiilse ja terve psüühikaga.

Muidugi on ka erandjuhtumeid. Juhtumeid, kus keegi on kellegi tüli käigus maha lasknud, kus laps on tulistanud ennast või kedagi teist jne. Kuid need on siiski väga harvad ja harukordsed õnnetused, mis ei tohiks mõjutada üldist mentaliteeti.

Statistika järgi peaks me suhtuma ettevaatusega hoopis autojuhilube omavatesse inimestesse. Näiteks eile sai autoõnnetuses surma 4 noort. Paar päeva tagasi hukkus autoavariis 2 inimest jne jne.
Eestis sureb autoõnnetustes iga aasta üle 100 inimese (on vist selline number?) kuid imelikul kombel väljastatakse autojuhilube endiselt alates 18ndast eluaastast. Ning ikka veel pole erasõidukid ära keelatud!

Seega ma ei mõista millest tuleneb selline - minu arvates põhjendamatu -pelg relva omamisse?
Kas lasketiirus märki lastes panen ma toime midagi kahtlast ja keelatut? Kas ma peaksin seda häbenema? Mis värk nende tulirelvadega õieti on?

25 kommenttia:

Teller kirjoitti...

Pigem tekib küsimus, et miks sul seda vaja on ja miks sa seda pidevalt kaasas kandma pead? Juhilube on vaja selleks, et autoga legaalselt ühest kohast teise liigelda. Relva?

Anonyymi kirjoitti...

Pigem, et juhul, kui relva kaasas kantakse, siis on sellel ka mingi põhjus. Ohutum on relva vajavate inimeste läheduses mitte viibida.

Anonyymi kirjoitti...

PIDEVALT kannavad siiski vähesed relva kaasas.
Pidevaks kandmiseks on ilmselt umbes 3 põhjust.

1) Sa tegeled laskespordiga (iga päev...)
2) See on nö psühholoogiline vajadus (nagu keegi kannab mõnda talismani või lemmik T-särki)
3) Sa kannad seda enese -või teiste "kaitseks" (jajah -ka selliseid olukordi võib tekkida)

Kuigi ma ei rääkinud isegi pidevast kandmisest vaid relva omamisest kui niisugusest. Juba ainuüksi fakt, et keegi omab relva, liigitab ta paljude silmis kurjategijate hulka. Kuigi pigem on kurjategijad just autojuhid.

See, et kellegil on vaja sõita autoga punktist a punkti b, ei ole samas nagu veenev põhjendus võimaldamaks autojuhtidel inimesi tappa ja vigastada. Võiks isegi öelda, et kuna on olemas ühistransport, siis on PIDEV autoga sõitmine samasugune kummalisus nagu relva PIDEV kaasas kandmine.

Relvaomaniku jutt, et ta kannab relva kaasas turvalisuse tagamiseks on sama tobe kui autojuhi jutt, et ta sõidab pidevalt autoga, kuna tal on selline VAJADUS. Mis vajadus saab inimesel olla, kui on olemas troll, tramm, rong ja buss? Ja takso.

Jutu mõte on seega selles, et relvaomanik on palju ohutum, vastutustundlikum ja mõistlikum kodanik, kui autoomanik, kes kujutab endast sõltumatult ohtu kõigile liiklejatele.

asjadest

Anonyymi kirjoitti...

Bussijuht saab ju korraga lausa kümneid inimesi tappa, eks?

Ja relvaomanikku punktis 3 ma nüüd küll ei nimetaks ohutuks. Inimene, kes tänapeäva Eestis on enesekaitseks valmis tapma, ei ole ohutu, kaugel sellest!

Ja mul on VAJADUS liikufa punktist A punkti B omaette - auos. Ma ei taha viibida bussis koos inimestega, kellel on "psühholoogiline vajadus" kanda kaasas tapariista. Huvitav, paljudel neist on "psühholoogiline vajadus" hoida kuuli rauas?

Anonyymi kirjoitti...

Jah, nagu näha on Teller autori kirjeldatud kodanike tüüpiline esindaja :)

Ma arvan, et autori kirjeldatud suhtumine on pärit kahest allikast - vanema generatsiooni puhul nõukogudeaegsest ajupesust, kus relv oli midagi eriti keelatut. Ja noorema generatsiooni puhul praegusest roosamannalisest ajupesust, mis intensiivistub niipea, kui kusagil maailmas mingi tulirelvadega seotud õnnetus aset leiab.

Ise oman relva ja leian, et üks täiskasvanud inimene peab oskama sellist asja ohutult käsitseda. Põhimõtteliselt võiks see olla normaalse hariduse osa.

Anonyymi kirjoitti...

Peeter ei saa kah hästi pihta, mida autor öelda tahab. Ja see p.3 pole nii hull midagi - kujuta ette, et on olemas selline elukutse nagu ihukaitsja. Meil siin küll suhteliselt vähe levinud, aga siiski.

Ja kuidas on Peetril tunne selliste kodanike suhtes, kes kannavad taskus nuga? See muideks ei nõua ei arstlikku kontrolli ega eksameid, mis tulirelva loa jaoks sooritada tuleb.

Ühesõnaga - dlja osobo tupõh: ametlikku tulirelva omav inimene on suure tõenäosusega ohutum kui autoroolis istuv kodanik. Vaielge sellele vastu ja ärge ajage lolli demagoogiat.

Anonyymi kirjoitti...

Kui TEIE jaoks on probleem, et TEISED ei saa aru TEIE relvakandmise vajadusest ja ohutusest, siis räuskamine ja sõimamine on küll VIIMANE asi mis mind/meid selles veenab...

Inimene, kes isegi sellises teemas ei suuda hoiduda kommentaaridest a'la "ärge ajage lolli demagoogiat" ja "dlja osobo tupõh" on minu kogemuse põhjal ohtlik teatud olukordades isegi ilma relvata - tuleb reeglina täiesti lambist füüsiliselt kallale.

Asjadest kirjoitti...

Olen anonüümsega üpris nõus ning märgiksin Peetrile, et pigem tasub karta autoomanikke kellel on "psühholoogiline vajadus" kiirust ületada, ilma suunatuleta rida vahetada, võtta kurvi sisekurvist, ületada õuealal kiirust, sõidutada lapsi ilma turvavööta või süles hoides, istuda joobnuna rooli jne jne.

Inimene, kes omab seaduslikku tulirelva -ja on selle taotlemiseks pidanud läbima lisaks perearsti kontrollile ka psühhiaatrilise ülevaatuse, teinud relvaeksami (olles jõudnud eksami käigus selgele arusaamisele, et relva kasutamine kurjategija vastu on talle endale peaaegu et hukatusliumate tagajärgedega) ning võõrustanud oma kodus kohalikku politseikonstaablit, on ilmselt tasakaalukama meelelaadiga, kui keskmine autojuht...

Anonyymi kirjoitti...

Ma tooks siia veel ühe kõrvalekalde.
1)Mul on vanaisa vana revolver.
2)Ma ostsin endale revolvri.
Tegemist on rahva jaoks kahe erineva relva omamise juhtumiga. Esimese juhul on tegu lihtsalt omamisega, aga teisel juhul tekib juba juurde ka küsimus "milleks?".
Olenemata sellest, et tegu võib olla täpselt sama revolvriga.
Kaitsevahendeid on teadagi palju rohkem kui pelgalt mingi paugutoru.
Kasvõi elektrikarjus - kaitseb metsaelukate eest.

Anonyymi kirjoitti...

Kui on tegemist sellise tasaskaaluga meelelaadiga jne, siis ma vean kihla, et ta ei hoople oma relvaga, pigem ei maini seda üldse ja kunagi. Seega tema puhul probleemi pole - keegi ei tea, et tal relv on.

Antud juhul meil on ilmselt siiski tegemist relvakekuga ja "väärastunud" maailmaga, kes tema kekutamist ei mõista.

Anonyymi kirjoitti...

Huvitav vaatevinkel, Peeter -just sellest ma õieti rääkida tahtsingi. Miks peetakse tulirelva omamist millegiks millega ei tohi nö eputada? Justkui oleks see midagi halba ja räpast? Millest on selline suhtumine tingitud?

Autoostust räägivad ju kõik palju ja pikalt? Ometigi on auto ülimalt ohtlik taparelv...
asjadest

Anonyymi kirjoitti...

Peeter, vaata ma ei pea mitte kedagi mitte milleski veenma. Mina isiklikult kasutan Eesti Vabariigi kodaniku seaduslikku õigust omada tulirelva ja olen selleks kõik vajalikud protseduurid läbi teinud.

Kas Sa käid inimesi hurjutamas, kes kasutavad seaduslikku õigust osta uus auto või pudel viina või uus tolmuimeja?

Mille poolest relva hankimine kuidagi taunimisväärne peaks olema? Võrreldes siis auto, külmkapi, õllepudeli või muu sellisega?

Relva kandmine on omaette teema - algne autor avaldab imestust peamiselt selle üle, et osade inimeste seas on juba relva omamine kuidagi kahtlane. Kui Sulle selle mõistmine üle jõu käib, siis on märkus "dlja osobo tupõh" täiesti omal kohal :)

Relvadesse suhtumise mõttes olete koos Telleriga üksjagu ilmekad näited.

Anonyymi kirjoitti...

USAs nt on kõige rohkem vägivaldset kuritegevust nendes piirkondades, kus tulirelvad on keelatud (või väga piiratult kättesaadavad). Samuti räägitakse, et puuduvad igasugused tõendid, et tulirelvade piiramine mõjuks piirkonna kuritegevusele pärssivalt. On just vastupidiseid ilminguid: nendes piirkondades USAs, kus tulirelva omamine on kõige vähem piiratud, on kõige madalam kuritegevus.

Kas ei pane mõtlema? Mind küll pani :-)
Lugemist: http://www.american-partisan.com/cols/blanks/081400.htm

Teller kirjoitti...

Tundub, et sain esialgsest postitusest veidi valesti aru. Pidevalt relva kaasas tassimine (kui see pole tööga seotud, laskesportlasel ka ilmselt trenniga siis) tekitab küll küsimuse, et miks ometi.

Kui inimesel on kodus relv kindlal eesmärgil (jahimees, hobilaskesportlane (oma võhikluses ei tea, kas sportrelv "päris" relvast ka erineb) vms), siis aga palun. Hobiks vajalik riistapuu. Oli mu vanaisal samuti jahipüss kodus ja välja võeti seda paar korda aastas jahipidamiseks.

Kel aga pidevalt revolver vööl või pumppüss auto pagasnikus - neist ma aru ei saa.

Anonyymi kirjoitti...

Nojah -samas ei ole see kuidagi imelikum, kui mingi muu "kiiks". Näiteks pidev muusika kuulamine.

Anonyymi kirjoitti...

Ei saa mitte tänitamata jätta :)

Teller, algne postitus algab lausega: "Olen märganud, et minu kaaskodanikud suhtuvad tulirelva omamisse üpris närviliselt."

NB!! - "omamisse". Ja algne postitus ei räägi kusagil relva pidevast kaasaskandmisest.

Kuidas on võimalik sellest "veidi valesti" aru saada? ;)

Anonyymi kirjoitti...

Peeter, lisaks veel - legaalselt relva omav isik on ühistranspordis sama ohutu kui triikraua või telliskiviga inimene.

Anonyymi kirjoitti...

Tulirelva ja auto võrdlemine on demagoogia. Auto on eelkõige transpordivahend ja see, et ta onoskamatul käsitsemisel ohtlik, on kaasnev omadus, mille üle keegi ei ole õnnelik. Tulirelv on algusest peale mõeldud selleks, et teha inimeste kehasse auke - võimalikult täpselt ja efektiivselt, et neid haavata või tappa. Muidugi saab relva kasutada ka lihtsalt märkilaskmiseks, aga nagu näeme autori hilisemast sissekandest, pole see ikka "päris see", st tahaks nagu teravamaid elamusi. Minu arvamus on, et autori psüühika ei ole tulirelva omamiseks veel päris küps ja et varm või hiljem võib ta sellega mingisse jamasse sattuda.

ivar kirjoitti...

ühistranspordis ei tohi üldse tulirelvaga viibida. vähemalt selles tallinna bussidesse kleebitud "sisekorras" oli viimati nii kirjas, kui ma seda lugesin:)

Anonyymi kirjoitti...

Ei tasu autorit süüdistada, kui ta natuke nalja viskab. Suhtuge teemasse loomingulisemalt, palun!

Ja minu arvates on demagoogia just see, et inimeste tapmist liikluses õigustatakse sellega, et on vaja kuhugi sõita.
See jutt on sama mõttetu, kui see, et jahimees laseb metsas sihtmärgist mööda ja keegi inimene saab juhuslikult surma ning vabanduseks on nentimine, et oli vajadus märki tulistada.

Relv ei tee ilma omaniku sekkumiseta midagi halba -kuid autojuht võib osutuda mõrvariks ka täiesti enda tahtest sõltumatult. Soetades auto, lood sa seega eeldused tapmiseks. Tõstad tõenäosust, et keegi saab varsti vigastada.

Muuseas ei tasu unustada, et naabermaal soomes on registreeritud tulirelvi ühe elaniku kohta samas suurusjärgus nagu USAs ja Iisraelis. Soome on hambuni militariseeritud ja relvastunud maa.

Ilmselt teeb relvad ja autod ohtlikuks ikkagi see, mis toimub inimeste peas.

Anonyymi kirjoitti...

Minu hilisem sissekanne oli puhas must huumor. Ja "teravate elamuste" hankimine pole ju keelatud? Just nägin kuidas Õllesummeril tegelased kraana noole otsast köiega alla hüppasid...

Ja mis veel rääkida F1 võidusõitudest või motospordist üldiselt! ;)
asjadest

Anonyymi kirjoitti...

Must huumor küll, aga näitab siiski, kus suunas mõtted liiguvad ja mille ümber keerlevad. Relva käsitsemise kursuse põhisõnum peaks olema see, et RELV EI OLE MÄNGUASI. Tundub aga, et just see sõnum pole pärale jõudnud ja et lugupeetud blogisti jaos on oma relv justnimelt mänguasja staatuses. Millest muidu need vallatud mõttekäigud, kuidas Anu Saagimi ja pingviinide abil mängu põnevamaks muuta?

Aga mina ostsin omale kolmesajase bemmi, panin neoontuled põhja alla ja käin nüüd öösiti striitreissi tegemas. Mida te kõik irvitate, arumaisaa...

Asjadest kirjoitti...

6:07, khm, ma ei teagi mida nüüd öelda. Sellest ei saa kah aru kust see näha on, et relv mul mänguasjastaatuses on. See jutt oli ju puhas spekulatsioon. Ja isegi, kui keegi laseks pingviini ja tibu ja Anu Saagimi pilti -mis selles siis paha oleks? Isegi Mart Laar lasi Savisaare pilti. Ega savisaar sellest ju vaesemaks ei jäänud. Pigem sai just head reklaami...

Aga tegelikult on ilmselt nii, et relv on NII tõsine asi, et tulevikus tuleb lasketiiru minnes must ülikond selga panna ja mingit naeratamist ja möödujatele lehvitamist ei tohi kah olla.

Muideks, kas mäletate, et Eesti talurahva traditsioonis oli ka LEIB hästi tõsine asi? Isa istus tahmunud talutoas laua otsas ja lõikas igale lapsele tõsise näoga -vastavalt sööja tööpanusele -kääru leiba. Mingit rääkimist söögilauas ei tohtinud olla -leib oli selleks liiga tõsine asi. Ja kui leib maha kukkus, siis tuli suud anda. Leivaga nalja ei tehtud! See polnud mingi mänguasi, see leib.


Aga uue bemmi puhul soovin muidugi õnne! ;)

Anonyymi kirjoitti...

Huvitav, et te debiilikud ei saa aru ühest asjast. Kui mul on kodus pere ning tungib öösel relvastatud röövlibande mu majja, ilmselge plaaniga sooritada kuritegu, nii varavastane ning tõenäoliselt ka isikuvastane, siis pean lolli näoga munni imema ja laskma oma pere maha tappa ja end paljaks röövida? Selle asemel, et kaitsta oma peret relvastatud röövlite eest ning peatada nende tegevus ja anda nad üle võimudele? Jah, tõesti, politsei ei ole vähemalt meie riigis usaldusväärne.
Miks relva igapäev vaja kaasas kanda? Kaasas kantakse relva enesekaitseks, ning iga normaalne kodanik kasutab oma õigust ja privileegi raske isikuvastase kuriteo peatamiseks. Jah, on tõesti selliseid inimesi, kes näevad, et kui kedagi kuskil vägistatakse või röövitakse, siis hoiatuslaskude abil peatatakse kuritöö ning pätt antakse üle võimudele, kes ta vastutusele võtavad.
"Ohutum on relva vajavate inimeste läheduses mitte viibida." On tõesti või? Ohutum on viibida legaalset relva omava inimesega, sest relv hõlma all talitseb ja distsiplineerib inimest väga palju ning pigem lahkutakse ja välditakse tüli vms juba eos. Samuti laskespordiga tegelevad inimesed on vähem labiilsemad kui ökopervertidest jalgratturid ning peast soojad jalakäijad, kes ründavad autoteed pimesi ja tihti vales kohas
Ühissõidukis võib varjatuna hõlma all vms relva transportida, see ei ole keelatud. Tehke selgeks relvaveo ja relvakandmise vahe.

Tyhi Koht kirjoitti...

Heinlein, The Moon is a Harsh Mistress: relvastatud ühiskond on viisakas ühiskond.

Aga see selleks. Mu meelest käib siin jutt inimeste ebavõrdsusest. Tundub, et "relvavastaste" (siinses kontekstis) mure on järgmine: mõni inimene on varustatud nii, et ta saab ligimesele palju kiiremini ja põhjalikumalt haiget teha, kui relvastamata. Üldse ei räägita sellest, miks keegi peaks TAHTMA kellelgi haiget teha. Sama loogika järgi võib süüdistada inimesi, kes tegelevad maas-, lähi-, käsitsi- ning igasuguste kaika- ja noavõitluskunstidega. Enamasti iesgi mitte soprtlike saavutuste nimel. Igaüks neist oskab ligimese luid murda, keha halvata ja sageli ka tappa. Miks nad seda teevad? Neil on tihti kodus ja ka tänaval kaasas võitlusvahendid. Kahtlane, kas pole?
Ometi ei ole eriti uudiseid amokkijooksvast kendokast vms. Õpetus annab distipliini. Miks see siis tulirelvadega teisiti peaks olema? Polegi, nagu eespool veenvalt näidati: ekasmid, ülevaatused etc.
Mul endal pole tulirelva ega soovi selle hankimiseks.