Skaut sattus metsas šokki

Eile metsas konnates kuulsin äkki lähedalt võsast lapse hüüdmist ja nuttu.
"Nädsa...jälle keegi laps jonnib...noorus on ikka hukas..." mõtlesin elutargalt, "Ei saa ilma emmeta enam üldse hakkama".

Korraga muutus kisa ja nutt hüsteeriliseks ja meeleheitlikuks: "Appi!! Aidake!! Appi!!!!"
Jooksin läbi noore alusmetsa hääle suunas ja nägin väikest (u 7a) tõukerattaga poissi, kes nuttis ja karjus ja kelle nägu oli selle kõige tõttu pisaratest märg ja tatine.

"Aidake!!!" hüüdis põnn. "Ma eksisin metsa ära! Ma ei tea kus ma olen! Ma eksisin oma skaudirühma juurest ära...". Poisu oli endast väljas ja paanikas.

"Aa...see on ju hoopis väike skaut" naeratasin heldinult ja lohutasin poissi. Otsisime koos välja mobiiltelefoni (seal olid skaudi ema ja isa numbrid) kuid enne veel, kui me politseisse ja päästeametisse helistada jõudsime, ilmusid välja ka ülejäänud skaudid (vist olid gaidid, sest tegu oli tüdrukutega) -ning trikirattal sõitev skaudijuht. Ühel gaidi-tüdrukul oli patsikumm metsa kadunud ning ka tema nuttis. Skaudijuht (u 17 a poiss) oli ka suht meeleheitliku olemisega. Väike eksinud skaut sai päästetud (ta nimi oli Rain).
* * *
Hea, et ma ise sakut ei ole...