Jõuludeni on vaid paar päeva ning paratamatult lähevad mõtted Jeesusele ja Joosepile.Jah, tore on kuulata jõuluevangeeliumi, kus meile maalitakse pilt kenast hubasest laudast (mis meenutab kahtlaselt küüni, sest on heinu puupüsti täis), malbest sinises kleidis Maarjast, osavõtlikest karjastest ja Joosepist -Jeesuse isast (mõned paigutavad seltskonda juba ka 3 idamaa tarka).
Näikse, et beebi sünd on tulvil harmooniat ja ilu...
Kuid taastame esmalt sündmuste kronoloogia Matteuse järgi:
1) Sünnib Jeesus
2) Mingi aja pärast, kui beebi on juba sündinud, saabuvad Targad Idast (vahemik võib olla mitu nädalat).
Markuse ja Johannese järgi: Markus ja Johannes ei räägi Beebist üldse midagi. Ilmselt ei teadnud või ei pidanud oluliseks...
Luukas pajatab sündmusest kõige pikemalt:
1) Joosep suundub koos raseda Maarjaga Naatsaretist Petlemma rahvaloendusele.
2) Petlemmas viibides sünnitab Maarja laudas ning juba mõne aja pärast jõuab kohale trobikond karjaseid, kes soovivad beebit näha (tekst lubab oletada, et Joosep ööbis koos Maarjaga siiski majas, ent sünnitamise ajaks kupatas korteriomanik nad lauta).
* * *
Tunnistagem, et sõltumata sellest, kuidas antud sündmustesse suhtuda, oli kujunenud olukord Joosepi jaoks äärmiselt stressitekitav ja närvesööv.
Esiteks valitses Joosepi hinges ilmselt suur segadus ja ebakindlus seoses kohe-kohe sündiva beebi päritoluga. Kõikvõimalikud jutud mida produtseeris Maarja, ja asjad mida Joosep ise unes näinud oli, ei suutnud arvatavasti kustutada mehe hinges vaanivaid kahtluseid. Olulukord oli Joosepi jaoks vägagi kahetine...
Teiseks probleemiks oli kogu see jama võõral pinnal ööbimisega. Sünnitus ei ole kindlasti just parim variant, mis korteriüürilisega juhtuda võib (mida pererahvas meist mõtleb?! Järsku öeldakse üürileping üles?)...
Kolmandaks laut. Laut ei ole mingi küün, kus on mõnus heintes hüpata. Laut on täiesti ropp koht -eriti linnas asuv laut. Kuna lauda põrand ja ukseesine oli nagunii kitsesõnnikut täis, tuligi beebi sõime panna...-ning valgust andis vaid paar küünalt või õlilampi, millega kaasnes loomulikult tuleoht (pmt on võimalik, et tegu oli konstruktsioonilt lahtise laudaga, mis kujutas endast vaid kitsedele mõeldud varjualust ning söödakaste).
Ilmselt aitas sünnituse vastu võtta paar kohalikku vanaeite ning Joosep elas sündmusele kaasa pisut eemalt.
Karjaste ilmumine ei olnud iseenesest midagi väga erakordset, sest lapse sünd oli põnev sündmus tervele kogukonnale ja oli loomulik, et värskele isale tulevad õnne soovima kõik, kes juhtuvad asjast kuulma (Luuka mainib, et karjased olid seal õitsil -st lebotasid niisama). Lisaks karjastele oli kohal ilmselt ka naabermajade elanikud ja nende sõbrad-tuttavad.
Olgu ka mainitud, et naised on peale sünnitust üsnagi loppis ja väsinud. Ning vaevalt, et Maarja mingi erand oli. Küllap oli Maarjat vaja omajagu putitada sest vastasel juhul oleks võinud beebi anda emale hoida ja poleks tulnud teda sõime toppida.
Kuigi on võimalik ka variant, et beebit hoiti laudas selle mõttega, et ta oma kisaga majarahvast ei häiriks. Sellisel juhul on sõimesolekul teatud point olemas.
Oli mis oli -midagi väga ebamaist ja erakordset ei paistnud kusagilt. Beebi sündis üüripinnal, haisvas ja räpases kitselaudas, kus valgust andis vaid paar pisikest õlilampi. Esimeseks mälupildiks olid suured tumedad varjud seintel, ärevad hääled ja sõnniku kirbe hõng...* * *
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti