lauantaina, maaliskuuta 31, 2012

Laupäev

Näituse avamiseni on vaid loetud päevad (5.aprill) ning teha on veel palju. Mida ma tegin laupäeval?
1) Tegin lõpuni "okkalise ripatsi" ning tekitasin riatsile sobiva kaelavõru.
2) Saagisin ja viimistlesin "kolme kettaga ripatsi" kolm ketast ning tõmbasin sobiva jämedusega traadi mille saagisin sobivateks tükkideks (tuli arvutada diameeter x pii), ning painutasin poolkaareks. Traate oli kokku 36. Jootsin kokku vajalikud 24 pisikest rõngast (+ poleerisin).
3) Lisasin Sputnik-kõrvarõngastele kullast võru stabiliseerimiseks väikesed lisarõngad ning tegin kandilisest traadist veel 14 erineva suurusega rõngast Sputniku alaosa jaoks. Samuti jootsin kokku ehte keskel olevad kullast võrud.
4) Tegin käsitrelli abil väikeseid rõngaid "Pentagon" käevõru jaoks (tekitasin sobiva jämedusega traadi, lõõmutasin, puhastasin happes, keerasin spiraaliks, saagisin, poleerisin). Lisaks sobitasin käevõrule väikese luku koos vajalike kinnitusrõngastega.
5) Tõmbasin erinevaid traate ja sulatasin kokku mõttetu hõbedakänkra (selgus, et väike põleti ei suuda tiiglis olevat hõbedakogust üles sulatada).
6) Teostasin erinevaid katseid stiilis "kas see on tehniliselt võimalik?"
7) Valasin ühe pulga hõbedat traadi valmistamiseks.

Kogu tegevus kestis väikese söögipausiga 12.00-23.00.
* * *
Positiivne:
1) Tegevuse käigus tekkis uus kaelaehte-idee (kuigi koostamine on keerukas ja võibolla ei jõua teostada).
2) "Kolm ketast" tundub olevat täitsa mõistlik ehe.
Paha:
Pean kuldama üpris suuri detaile, see maksab ja tekitab viivituse.
* * *
NB! Pean meeles pidama, et see näitus ei ole mingi isiklik egotripp.

perjantaina, maaliskuuta 30, 2012

Paljud meessportlased on õnnetud ja kurvad

Täpsemalt käib jutt küll jõutõstjatest kuid nähtus pädeb ilmselt ka kõigile ülejäänutele (kulturistid, triatlonistid, krossisõitjad jne) spordimeestele. Kuulsin nimelt jõutõstesportlastele väga lähedasest allikast, et paljud mehed on võistlustel õnnetud, sest nende abikaasad ei toeta ega tunnusta meeste sporditegemist. Isegi vastupidi -naised näägutavad ja pilkavad, kui mees oma hobiga tegeleb. Rääkimata juba võistlustele kaasa elama tulemisest.

Me kõik teame, et mehed on tegelikult tohutult hella hingega ja selline mittetunnustamine mõjub neile laastavalt. Muidugi pusivad nad ikka edasi, sest "mees peab tegema mida tegema peab" aga erilist rõõmu selle kõigega ei kaasne. Ainus lohutus ongi iseenda tugevad musklid ja 8 liitrine purk roosat toidulisandit...

Vaat selline kurb teade täna.

Ettevaatust ohtlike ettevõtetega!

Põhimõtteliselt võib iga ettevõte ohtlik olla. Ettevõte on just nii ohtlik, kui ohtlik on tema nõrgim lüli. Piisab, kui mõnel mehel katus ära sõidab ja ongi lops käes. Mistõttu on oluline teada kuidas tekkivaid ohte vältida...

torstaina, maaliskuuta 29, 2012

Mooses oli ka väikestviisi kullassepp

Vaat seda ma küll ei teadnud, et Mooses ka tarbekunstiga kätt proovis (4 Mo 8: 4):

Ja lambijalg oli valmistatud nõnda: kullast sepistatud, jalast kuni õiekeseni sepisetöö; eeskuju järgi, mida Issand oli näidanud Moosesele, oli ta lambijala valmistanud.

Ehk siis Mooses -tubli mees -pusis täitsa ise kuskil tabureti peal kullast lambijala valmis! Pole paha...

Ewert and The Two Dragons tundub olevat kamp anglofašiste

Meil on Eestis selline bänd nagu Ewert and The Two Dragons. Teevad vist täitsa adekvaatset muusikat (oletan, kuna ma pole asjatundja). "Noh, tublid poisd, et pilli mängivad" mõtlesin alati tunnustavalt, kui mõnda nende lugu juhtusin kuulma "Las lammutavad...".

Kuid eile ütles Vikerraadio usutluses üks ansambli pillimeestest (vist kitarrist) välja asja, mis vere keema ajas. Tegemist oli vastusega küsimusele, kas bändil on olnud mõttes ka mõnda emakeelset lugu teha: "Ausaltöeldes pole me sellele isegi mõelnud, sest kuna me mängime bluesi (ja veel midagi) siis eesti keeles ei ole võimalik tõelist bluesi laulda. Blues kõlab kõige paremini ikkagi inglise keeles..." -midagi sellist. Idee oli, et eesti keeles lauldud blues on oma kõlalt kõlbmatu.

Selline jutt ajab ausa eestlase kohe patja peksma.

Ok, ma saan aru, et ingliskeelne blues võib tõesti kõlada sujuvam või harjunum, kui eestikeelne. Aga see ei tähenda, et eesti keel ei KÕLBA bluusilaulmiseks (kuid just seda Ewert and The Two Dragons -i vennikene teatas). Esiteks -mis on blues?
Blues on rahvamuusika. Töömeeste muusika. Proletaarne. Lihtsate inimeste muusika.
See, et Ewert and The Two Dragons on sellest mingit elitaarset muusikažanri tegemas on nende oma viga. Bluesi võib -ja lausa tuleb! -laulda ükskõik millises keeles. See ongi bluesi mõte!

Teiseks võtab Ewert and The Two Dragons ühte ritta kõigi ennasttäis baltisakslastega, kes arvasid, et eesti keel on nii labane nähtus, et ooperit ja operetti -ning klassikalist kirjandust -pole VÕIMALIK selles keeles esitada ega kirjutada. Kui meie esivanemad oleks sellist jama uskuma jäänud ja tõe pähe võtnud, kõneleksime me kõik kenasti saksa keeles. Kaasa arvatud Ewert and The Two Dragons.

Ühesõnaga mehed, ärge ülbitsege! Mängige pilli ja looge muusikat, aga tehke asjadel vahet.

keskiviikkona, maaliskuuta 28, 2012

Tüdruk ootas bussi

Laste puhul ongi parim see, et nad on jätkuvalt uudishimulikud ning uurivad maailma.

Usk endasse on usu seisukohast ajuvaba

Seda "usun endasse"-asja pole ma kunagi päris lõpuni mõistnud. Sellest saan veel aru, et inimene peab ennast usaldama -enda suutlikkust, võimeid, oskuseid ja vastupidavust, ent USKUDA endasse on ju täiesti ajuvaba. Uskuda saab millegisse, mis on püsiv või vääramatu, millegisse, mida pole hetkel näha, ent mis tuleb ja juhtub. Ja isegi, kui ei juhtu, siis see OLEKS VÕINUD juhtuda.

Kuid mida me siis endas saame uskuda? Mis on meis sellist, mis on püsiv või "saabub kindlasti"?
Kas me oleme eksimatud? Ei ole. Kas me oleme head? Ei ole. Kas me ei vea kunagi alt? Veame küll. Kas me ei tee kunagi ülekohut? Teeme. Kas me oleme surematud? Ei ole. Kas me suudame lõputult? Ei suuda. Me ei suuda end isegi oluliselt ilusamaks teha -kuigi silikoon, droogid ja botox on selles veidi abiks olnud...

Tegelikult ei ole meis midagi, mis oleks püsiv või jääv. Meis pole midagi sellist, mis annaks kaasinimestele põhjuse meisse ja meie võimetesse uskuda. Ainus milles võib kindel olla on see, et me oleme ebaõiglased, vananeme ning lõpuks sureme. Lisaks oleme me juba lapsest peale tohutult mõjutatavad. Pole just eriti palju millesse uskuda, eks?

Ok. ma võimn mõelda, et "polegi vaja, et teised minusse usuvad, kui ma ise endasse usun". Kuid see ei muuda midagi. Ma olen ikka see, kes ma olen -isekas ja endast heal arvamisel olev surelik. Kõik see millesse noorena endas uskuda võib, jätab inimese ühel kenal päeval maha ning alles jääb vaid tema sisemine mina. See, kes sa tegelikult oma hingelt oled.

Seetõttu tundubki jutt nn usust endasse mingi naiivne lapsikus või pettus.

LHV lennutab sinu rahaga lohet

Pankade reklaamid on nagu semiootika näidisülesanded. Võtame näiteks kasvõi LHV uue välireklaami, mis paiskab eetrisse esmapilgul "usaldusttekitavaid" ent lähemal uurimisel sõnumiga vastuolus olevaid mõtteid (see, et nende põhiline manipuleerimisatribuut on inimeste usaldus on eriti rõlge, sest erinevalt pangast kaotab panka usaldav inimene kõik, mida kaotada annab). Vaatame siis reklaami:
1) Esmalt loetletakse üles hulk vahvaid firmasid, mis peaks olema justkui LHV usaldusväärsuse ja "õigete valikute" näitaja.
2) Kohe seejärel teatatakse "väikeses tekstis", et "tegelikult me oma sõnade eest ei vastuta" (seda võib väljendada valemina 1 + (-1)= 0), st et kõik on suhteline ja sõltub olukorrast.
3) Kolmas sõnum -tüdruk lennutab lohe. Mida see meile ütleb? Loomulikult seda, et "kõik sõltub ilmast ja tuulest". Mõte on lihtne -SINU RAHAGA TOIMUV ON EBAKINDEL NING SÕLTUB MEILE TUNDMATUTEST NING ETTENÄGEMATUTEST ASJAOLUDEST.

tiistaina, maaliskuuta 27, 2012

Tähtis on endasse LÕPUTULT uskuda

Nii tore artikkel :D

Peaaegu iga lause on puhas kuld:
1) Olen osalenud fotosessioonidel, moe- ja soengushowdes, reklaamides ja isegi muusikavideos. Mul on ka endal fotograafidiplom ja oskan häid pilte ise teha.
2) Olen moemaailmas paljude inimeste jaoks üsna tuttav ning minust on kuuldud. Miss Asia Pacific korraldajad ise kutsusid mind võistlema. Olen lihtsalt väga rahul, et olen leidnud oma õnne.
3) Seni olen osalenud iludusvõistlustel palju väiksemas ulatuses: koolis, Tallinan restoranides ja klubides. Näiteks võistlusel nimega Miss La Passion.
4) Minu jaoks pole modelliäri pelgalt moeshowd, fotosessioonid ja reklaamid, vaid see on võimalus arendada ennast ning parandada pidevalt oma figuuri ja iseloomu.
5) Pärast edukat pildiseeriat tahad rõõmuga oma tööd jätkata ja mõelda välja uusi teemasid.
6) Kõige keerulisem on aga töötada mitu tundi järjest ja olla värske isegi siis, kui ei saa piisavalt magada.
7) Mind on inspireerinud ka Annie Leibovitz, kes suutis end vaatamata kõigele leida.
8) Mul on kõrgharidus reklaami valdkonnas ja olen lõpetanud fotograafia kursused.
9) Tahan osaleda fantastiliste piltide ja reklaamide loomisel ja saada mõne firma reklaaminäoks...
* * *
Õppige, tüdrukud! :)

maanantaina, maaliskuuta 26, 2012

Pubekad muutuvad järjest soodamaks

1) Nad kasutavad järjekindlalt parasiitsõna "mingi"
2) Nende eestikeelne sõnavara ja keelekasutus muutuvad tänu netisuhtlusele ja inglise keele kasutamisele järjest primitiivsemaks. Samas on ka nende inglise keelekasutus primitiivne
3) Üks beib teisele (kuuldud vestluskatke): Issand, ma nägin eile Vahurit koos selle Riinaga -kuigi me oleme temaga juba kaks päeva koos olnud!
* * *
4) TTÜ sissekäigu juures on plakat tekstiga "Julge olla arukas!". Kas arukas olemine nõuab TTÜs julgust? Sest juhm olemine on nö tavaline olek? Nojah, eks praegune pubekas ongi tulevane TTÜ üliõpilane -mis neist ikka oodata...
* * *
Ühesõnaga, täielik allakäik!

sunnuntaina, maaliskuuta 25, 2012

Kas kunstnikud petavad publikut?









Avastasin kunstiilmas uue huvitava ilmingu (noh -tegelikult on see muidugi juba ammu olemas olnud). Kunstnikud ei viitsi enam isegi muljet jätta, et nad on midagi maalinud -vaid veavad kohale teleka ja kuvavad oma pildi teleka abil. Telekas võib aga teha mida-iganes. Ükski vähegi arukas maalikunstnik ei raiska oma aega ja mõttetööd millelegi nii primitiivsele nagu "natuurist maalimisele" (muide, kuigi see võib tunduda imelik, siis isegi selline anarhist nagu Monet maalis otse looduses). Tänapäeval tegelevad sellise maavillase tegevusega ainult tänavakunstnikud ja üksikud äärmuskonservatiivid. Kõik ülejäänud maalivad fotode põhjal või töötlevad fotosid arvutis ning kuvavad saadud kujutise kangale -mis seejärel pildi järgi värviga kaetakse. Mitte et tulemus kuidagi paha oleks, ent mind häirib asjaga seotud kergemeelsus.


Kunstnik -va nadikael -toodab tehnilisi vidinaid kasutades oma taiese siuh-viuh valmis ja seab selle siis publikule vaatamiseks välja. Ja ootab publikult süvenemist ja mõttetööd. Pühendumist ja mõistmist. Analüüsi ja arutelu. A ise ei pinguta eriti üldse...


Mis toimub, ah? Kas see pole pettus? Sama hästi võiks ju ka publik pildikuhugi aparaati skännida ja statistiliste parameetrite alusel arvutil seda analüüsida ja hinnata lasta. Ja esitada siis "enda arvamus". Umbes, et nagu küla kutsule, nii kutsu külale...

perjantaina, maaliskuuta 23, 2012

Lihtsalt hea pilt

Oli kuidagi hubane vaade. Justkui linna vaste maal laiutavale kevadisele lepavõsale.

Lumi on südametunnistuse võrdpilt

1) Korralik südametunnistus on suur, valge ja puhas
2) Mida väiksemaks see sulab, seda räpasemaks muutub
3) Lõpuks on alles ainult räpp
4) Iseenesest ei kao räpp kuhugi
* * *
Teisalt võib mõelda ka nii, et igas suures ja valges lumekuhjas on peidus omajagu kõikvõimalikku saasta, mida päike pole veel nähtavaks sulatanud.

Miks on maja katusel valgusfoor?



Ja siis veel mingid lipikud. On see kuidagi lenduritega seotud?

keskiviikkona, maaliskuuta 21, 2012

Mehed on ebaloogilised

Pealkiri on muidugi pisut üldistav kuid on ka põhjust:

Helistan nr 1182, et küsida Soome suunakoodi.
Mina: Tere, kas te võite öelda milline on soome suunakood?
Neiu telefonis: 358, kui helistate mobiililt, tuleb + ette kirjutada, kui lauatelefonile siis kaks nulli.
Mina: ee...aga kui number hakkab nulliga, kas ma siis võtan selle esimese nulli ära ja panen need kaks nulli asemele?
* * *
Olles selle targa küsimuse ära küsinud, sain aru, et kusagil on tekkinud loogikaviga. Hea, et ikka aru sain...

Intersaloni soenguetendus

Klipp hiljuti toimunud Intersaloni moe -ja soenguetenduselt. Näib, et putukad on populaarsed :)

tiistaina, maaliskuuta 20, 2012

maanantaina, maaliskuuta 19, 2012

Kodumaa kiituseks

Metalltarind kusagil Tõrva ja Viljandi vahel.


Eh, sõbrad. Ükskõik kuidas ma oma nõrgematel hetkedel ka ei kadestaks kõiki neid, kes on käinud Austraalia tervisevetel või kaevanud end Dubais kaelast saadik liiva sisse, siis nähes taas meie armsa isamaa halle lepasalusid, luitunud talusid, lagunenud kolhoosisigalaid ning üksluiseid lumevälju, on kogu välismaa lummus nagu peoga pühitud. Sest just siis, kui sul on jälle lumi saapasse läinud, oled toomingaoksaga laksu näkku saanud ning kuuse otsast on lumi kraevahele sattunud, mõistad sa, et elad just maailma parimas kohas. Sest me pole ju mingid memmekad, et tahaksime elada paikades, kus aasta läbi on ühtlaselt soe ning elul pole pakkuda midagi paremat, kui lõputu surfamine ja päikese käes mõnulemine. Jah -kuigi esialgu võib selline olesklev eluviis tublile eestlasele isegi teatud närvikõdi pakkuda, teab ta südamepõhjas ometi, et see kõik on banaalne ja titekas. Tõelisi elamusi võib pakkuda ainult märg mets, külm lörts ja napp pääsemine eksimisest ning näljasurmast. Me oleme karastunud ja karm rahvas ning teame, et tegelikult pole maailmas ilusamat puud, kui lepp.

* * *

Fotoaparaat MINOX























Täpsemat teavet MINOXi kohta saab Wikipediast.

Teade kohvik Narvas

Et mis siis toimub õigupoolest?

keskiviikkona, maaliskuuta 14, 2012

ANDMED LIINA PIHLAPUUST esietendus 31 märtsil Köismäe tornis

Nii armast kirja ei saada just iga päev (tsiteerin):

Tere vennad ja õed,
märtsi lõpus esietendub mu enda idee järgi kirjutatud näidend "Andmed Liina Pihlapuust". See on natuke me kõigi lugu, mõtlen vaikselt, et selline põlvkonnalugu omamoodi. Igatahes olen mõelnud kõigi peale, kellega õppisin ja alustasin samal ajal, et kuidas...on läinud. Ja eriti sellepärast ootan teid. Mängime väikeses Köismäe tornis, kus nii vähe kohti, et sooduspileteid ma kahjuks pakkuda ei saa, aga tulge ikka:) Jään teid ootama,armastusega Külli

ANDMED LIINA PIHLAPUUST
„Sa valmistud millekski eriliseks, valmistud laevade ja lennukitega kihutama ja siis... selgub, et kogu elu on möödunud trammis logistades.“
Külli ütles: „Kirjuta lugu, kus ei juhtu midagi äärmuslikku, kuigi peategelane küsib hamletlikke küsimusi. Ajas vormub elukäik igaühe jaoks, saatus ei kuulu ainult kangelastele,elukäik on ka siis, kui midagi põrutavat ei juhtugi.“ Donald jõi aasta jooksul Külliga mitu korda koos kohvi ja kirjutas.
Miks elu ei lähe nii, nagu lapsepõlves unistatud, miks raketiga kihutamise asemel logistame trammis, kas eluga kohandumine nõuab unistustest loobumist...?Nende küsimustega tegeleb peategelane Liina Pihlapuu.

„See, mis saadab, ongi saatus,/ ikka õiglane ja eht“ Juhan Viiding.
Eesti Teatriagentuuri 2011 a. Näidendivõistlusel saavutas „Andmed Liina Pihlapuust“ II koha.
Autor: Donald Tomberg
Lavastaja: Erki Aule
Kunstnik: Kristel Maamägi
Helilooja: Peeter Rebane
Koreograaf: Kati Kivitar
Osades: Külli Reinumägi, Tanel Saar ( VAT Teater), Raivo Rüütel, Kersti Tombak

Esietendus 31.märtsil kell 19.00 Köismäe tornis ( Laboratooriumi 27 ) Järgmised etendused 1., 2., 5., 21., 22., 29. aprillil ja 7., 8., 9. mail kell 19.00
Piletid müügil PILETILEVIS

Vene saatkond valmistub igakevadiseks Eesti vastaseks poliitiliseks agressiooniks

Ükski kevad ei alga ilma selleta, et Vene Saatkond ei jagaks Eestile näpunäiteid kuidas peab elama ja olema. Küll noomitakse eestlaseid fašismiteemadel ja siis jälle kõneldakse kodakondsuspoliitikast.

Pühapäeval 11.märtsil (nb! puhkepäev!) oli Vene saatkonna ümbrusesse pargitud 15 (!) sinise "28...." numbrimärgiga saatkonna autot, mis tähendab seda, et tüüpidel toimus nõupidamine.
Ning voila -juba järgmisel päeval oli Pronksmees valge värviga ära soditud! Ja kohe teatas Vene Saatkond vene Delfi vahendusel, et "Pronkssõduri sodimine väljus vandalismi raamidest".
* * *
Näib, et Vene Saatkond on kevadsoojade tulles taas ahju pealt alla roninud ja asunud oma igakevadiste tegevuste kallale: saboteerima, diskrediteerima, õõnestama, mustama, õhutama, laimama, võltsima ja targutama.
* * *
See on nii tüütu.

tiistaina, maaliskuuta 13, 2012

E7-me rulatav uss Juss

Selle peale, et madu võiks rulatada, pole ma ise veel tulnud. Eks inimene õpib kuni elab...

Murutrimmeri okasjõhv

Põhimõte on selline, et mida jäigem jõhv, seda tõhusam, samas ka rabedam. Trimmerid jaotuvad ise kolme gruppi:
1) murutrimmerid
2) heinalõikurid
3) võsalõikurid
Jõhvi kasutatakse üksnes trimmeritel, ülejäänutel on metallist lõiketerad (heinalõikuril kolmnurkne või neljakandiline, võsalõikuril ümmargune).

sunnuntaina, maaliskuuta 11, 2012

Blogis pisut vaiksem

Seoses mitmesuguste tähtsate asjatoimetustega on blogis järgmisel paaril nädalal pisut vaiksem, kui tavaliselt. Varuge kannatust ja loodame parimat. Ning hoidke jalad soojad ja kõht täis.

torstaina, maaliskuuta 08, 2012

Aprilia roller (täiesti sõidukõlblik)







Liiklusseaduse mõistes on tegemist täiesti normaalse rolleriga (= tuled jm toimib).

Samal ajal meeste maailmas

keskiviikkona, maaliskuuta 07, 2012

Eestikeelne keele-abi nutitelefonidele (ja pubekatele)

Teen väikese üleskutse: veebist saab sel aastal nutitelefoni tasuta alla tõmmata Sõnari ehk eesti keele abimehe. Kiirustage, seltsimehed! Sõnarit jagub kõigile!
http://keelevidin.ee/

Asi on selles, et -nagu ma märganud olen -on tänapäevastel pubekatel tunne, et "eesti keeles puudub nende erialale vastav sõnavara". Eriala millest jutt käib on aga midagi täiesti suvalist : raamatupidamine, arhiivindus, maastikuarhitektuur vmt. Igatahes on pubekad eestikeelse sõnavara omandamisel, kujundamisel ja kasutamisel tihti suures hädas ning peavad kasutama inglise keelt. Mis pärsib veelgi nende niigi kasinat eestikeelset keeletaju.

tiistaina, maaliskuuta 06, 2012

Kuke orgaaniline ökoõlu (väändemomendiga 4,5 %)




Ohhoo...-Kuke õlletehases on valmis pruulitud uus ülikõva sildiga ökoõlu. Ökoõlu on alati hea uudis, kuigi tekitab hinges ka tugevaid kahtlusevärinaid. Me kõik teame ju, et korralikus mahetootes pole ei maitsetugevdajat, värvainet ega isegi ühtegi normaalset lõhnaainet, mis tähendab automaatselt seda, et saadus on üpriski lõhnatu, maitsetu ja värvitu ollus.

Olles Kuke ökoloogilise õlle lahti korkinud ning ärevalt paar lonksu neelanud, tekib õllesõbras koheselt väike hämming: "Ee...ää...mis asi see on? Mille järgi see vedelik õigupoolest maitseb? Kas see on hea? Või...-ei ole? On? Ei? ...On?".

Kimbatuse põhjuseks on asjaolu, et "Kuke Ökoloogiline" on äärmiselt tabamatu maitsega jook. On pisut nagu vee maitsega. Põhimõtteliselt võib mõelda ka sedapidi, et Kuke ökoõlu maitseb nagu sõõm kodumaa karget rabavett. Värv on igatahes väga sarnane ja nagu mainitud, ega maitselgi otseselt viga ei ole. Kui veel mustikavart ja sookailu peale närida, oleks kõik ideaalne...

Swedbank arvab, et inimest saab asendada rahaga

Swedbank on üllitanud jälle täiesti nihilistliku reklaami. Vaatame lähemalt: esmalt öeldakse meile, et "Asjad on asendatavad" (seda võib väljendada valemiga A = R, kus A on asi ja R on raha). Seejärel saame teada, et "Sina oled asendamatu (st I ≠ R, kus I on inimene ja R on raha). Seejärel antakse aga soovitus " Kaitse oma lähedaste tulevikku kindlustades iseennast", mis tähendab tõlkes I = R. Lahtiseletatult ütleb Swedbang: "Kuigi sa oled nö asendamatu, soovitame meie Sul asendada end rahaga".
Pisut vastuoluline nagu?
A = R
I ≠ R
I = R
Ja kuna A = R, siis I = A !!! Ehk siis Swedbanga meelest oled sa rahaga asendatav asi. Objekt.

Lisaks sellele ei saa ma aru pildist, kus hundipere oleskleb mõnusalt diivanil ja kutsikad vahivad iBadi. Kas nad saavad sellist mõnusat elu lubada enale tänu sellele, et peale vanaisa traagilist surma maksis Swedbank neile välja vanaisa elukindlustuse? On vist nii? Sest ilmselt "kaitses hunditaat oma lähedaste tulevikku kaitstes iseennast?". Jeah...kellele meist ei meeldiks iBad?

sunnuntaina, maaliskuuta 04, 2012

International Space Stationil on Tallinnas mingi oma filiaal...

Miks majandab Rahvusvahelise kosmosejaama töötaja hommikul harja ja prügikühvliga tänaval? Miks ta kosmoses ei ole? Või vähemalt kuskil stardiplatformi lähedal?

Lacoste sini-must-valge

Viru Keskuse Lacoste poes on müügil Eesti rahvusvärvides särgid. Enam patriootilikumaks minna pole võimalik. Tore. Seda olukorda võiks Eesti mainekujunduses kuidagi ära kasutada...

Katastroofipiirkond



perjantaina, maaliskuuta 02, 2012

Selline ongi Liibüa uus demokraatia...

Video sellest kuidas Vaba Liibüa elanikud hävitavad Benghazis langenud inglise sõdurite haudu.

torstaina, maaliskuuta 01, 2012

Turismile on olemas alternatiiv

Nagu blogi püsilugejad ehk mäletavad (nb! mälu pole midagi püsivat), peab asjadest-blogi vaibumatut võitlust sellise kurioossusega nagu seda on turism. Turism on teadupärast üks tänapäeva maailma enamlevinud pahesid ning hukutab aastas tuhandeid inimesi (meenutame kasvõi hiljutist Costa Concordia juhtumit). Paljud inimesed elavad ettekujutuses, et võõraste maade külastamine avardab nende maailmapilti ja teeb targemaks. Ja kuigi teatud puhkudel võib see isegi tõeks osutuda, on enamike inimeste puhul võõraste kultuuridega kokkupuutumine nagu hane selga vesi. See ei muuda neid karvavõrdki.

Kuid nüüd on juhuslikult selgunud, et (massi)turismile on olemas ka suurepärane alternatiiv. Selleks on "esindaja läkitamine". Mida see tähendab? See tähendab seda, et selle asemel, et kõik huvilised hakkavad karjakaupa Egiptusesse ja Türki lendama, saadetakse kohale Vaatleja. Vaatleja vahendab (interneti kaudu) ülejäänutele kõiki muljeid ja tähelepanekuid, mis turistile korda võivad minna. Sellisel lahendusel on mitu üliolulist plussi:
1) Turistide arv väheneb sadades kordades (üks vaatleja võib esindada sadu inimesi) -kõik ohufaktorid vähenevad märgatavalt.
2) Vaatleja sõelub muljetest välja olulisimad, mis kergendab ülejäänute õppimist ja arusaamist toimuvast.
3) Vaatleja kasutamine välistab sadade turistide reisil kogetavad ebamugavused ja pettumused.
4) Vaatleja kasutamine säästab kodumaale aastas miljoneid eurosid mida võib kasutada kohalikeks mugavusostudeks või tehniliseks progressiks.

Ma ei saa aru, miks seda süsteemi juba ammu ei kasutata? Miks inimesed ikka veel välismaale kipuvad, kui on olemas sadu, kes JUBA ON välismaal? Piisab vaid küsida, ja sa saad kõige kohta teada ning maailmapilt avardub mühinal.

Siin töötabki Püha Peetrus


Vaadake parempoolset silti :)