Aita oma ligimest

Õpetlik klipp heast samaarlasest ja tema ligimesest.

Tartu paelavabriku hoovis seisab normaalne püramiid

Isegi juhendav tekst on peal...

Tõkkepuud Estonia Teatri parklas

Täitsa asjalik kineetiline kunst.

Jalgratta turvapadi ja maasikatega korv

Kuuldavasti on lilledega tuunitud rattakorvid näiteks Taanis väga populaarsed. Eks meiegi kodumaa aasadel kasvab mitmesuguseid taimi ja maltsalisi millega hea oma ratast kaunistada. Mehine nõges ja lopsakas karuputk ei teeks ka turvalisuse seisukohast halba.

Kaasaegne teoloogiline tulipunkt

Täna tungis mu teadvusesse väga selge ja hirmutav mõte: Kas Jumal mõistab Postimehe ja Delfi veebi jäetud kommentaaride põhjal inimeste üle kohut?
* * *
Me oleme ju ikka harjunud arvama, et "ei noh -ega internet ei ole mingi päris elu! Ma niisama naljaviluks kirjutan seal...". Aga me ei tea absoluutselt mida arvab internetist Jumal. Järsku ta suhtub kirjutatud tekstidesse samamoodi nagu akustilistesse mõtteavaldustesse? Sest kuigi internetitekst ei ole nö mehhaaniline jälg (nagu seda on trükitud tekst), siis ometi sisaldub selles mingi kahtlane inimlik faktor, mis võib vabalt tekitada Jumalas huvi seda asjaolude kaalumisel tõendina kasutada.

Mis veelgi hirmsam -kas on võimalik, et kõik meie kirjutatud veebikommentaarid kogutakse "teatud hetkel" kokku ja esitatakse meile "väikese mäluvärskendusena" tutvumiseks?

Mida enam selle problemaatika üle juurelda, seda enam näib, et veebikommentaarid võivad saada kaasaegses teoloogias murranguliseks küsimuseks...

Teatis sõjaaja ametikohale määramisest

Käisin täna järel kirjal, millega mind määrati sõjaaja ametikohale. Olen nüüdsest kohustatud ilmuma mobilisatsioonipunkti. Kaasa tuleb võtta nõel ja niit, kompass, saapaviks ja "raha ning kirjatarbed omal äranägemisel". Panen sellega seoses kirja ühe vana meenutuse:

Sellest et ma olen eestlane ja mitte venelane, sain ma õige varakult aru. Esmajoones seetõttu, et vanaema naaber (vahemaa u 400m) oli venelane, keda kutsuti Vanavenelaseks, ja kes elas ihuüksinda oma luitunud ja hooldamata roosas majas. Tal oli sääreväristaja millega ta paar korda nädalas meie kuuri tagant mööda pinistas, et poodi minna. Märkasin, et umbes 40% juhtudest oli sääreväristaja katki ja Vanavenelane pidi seda ise käekõrval lükkama. Tal oli ka pikk habe -ja üldse nägi ta pisut päkapiku ja valgekaartlase ristsugutise moodi välja. Vanavenelane oli sõbralik ja lahke mees, kes pakkus mulle mõnikord ka kommi. Aga vanaema temaga eriti tegemist ei teinud. Ikkagi venelane.

Venelased olid ju vanaemale varemalt väga palju häda toonud. Mõnikord harva rääkis vanaema pisut oma läbielamistest Siberis (ta jalad külmusid, ja varbad tuli osaliselt amputeerida) ning arusaam, et venelased on kurjuse ja ülekohtu maaletoojad, sai mulle üha enam selgemaks.

Ent kõiga rohkem läksid mulle hinge isa sõnad (olin siis juba suurem poiss), kui ta rääkis sellest kuidas ta ise mäletas venelaste Valka tulekut, sõda ja sõjale järgnenud aega. Samuti lood vanaisa katsumustest Kotlase (surma)töölaagrites ning Eesti Laskurkorpuses. Sellest kuidas eestlased andsid Velikie Lukis ennast vangi lootusetus olukorras ümberpiiratud sakslastele ning võitlesid siis juba sakslaste poolel hukule määratutena venelaste vastu. Nende lugudega põimusid lood sellest, kuidas vanaisa oli ilma hoiatamata vene sõjaväeesheloniga Venemaale viidud (vanaisa oli vedurijuht), kuidas sakslased nende rongi pilbasteks pommitasid, misjärel vanaisa ennast mitu kuud metsas varjas ja lõpuks nälja sunnil mobiliseeritud eestlastega pidi liituma. Kirjeldused sellest kuidas Kotlasesse toodud 7000 eestlasest oli kevadeks elus umbes 4000 inimest olid vihatekitavad (laagri kõrval kõrgusid talvel riidad nälga surnud meestest). Isa rääkis ka sellest, kuidas Konstantin Päts oli lausunud kindral Laidoneri ettepaneku peale venelastele relvadega vastu astuda umbes sellised sõnad: “Meil pole piisavalt maad kuhu neid kõiki matta” -mis pidi tähendama seda, et Eesti alistumine ilma võitluseta oli vältimatu samm (võimalik et tegu on mingi linnalegendiga, aga mulle läks see väga südamesse). Lapsena oli isa ise näinud kuidas vene tankid Valka sisse sõitsid. Raudteetagune heinamaa oli neist mustanud.

Minu küsimusele, miks eestlased sellisele ebaõiglusele vastu ei hakanud, vastas isa sügava lootusetusega hääles: “Me oleme selleks liiga väike rahvas…, liiga väike rahvas….”. Need sõnad jäid mulle meelde ja närisid valusalt hinge. Isa resignatsioon ja leppimine juhtunuga näis mulle -lapsele -karjuvalt ülekohtune. “Mis siis, et me oleme väike rahvas! Mis sellest, et meid oleks võidetud! Nii ei saa! Kuni on relvad ja võimalus oma riigi vabaduse eest sõdida, tuleb seda teha! Eestlased poleks tohtinud vastupanuta alistuda! Me oleks pidanud võitlema!!!” -nii ma mõtlesin kuulates neid isa pajatusi. Minus võttis tasapisi maad viha kõigi venelaste vastu. Olid ju just venelased mu vanaema oma kodust nelja väikese lapsega Venemaale küüditanud ja püssitääkidega lakas heinu sorkinud, et vanaisa (emapoolset) üles leida, samal ajal kui vanaema hirmuga seda pealt vaatas (vanaisa oli tõesti heintes peidus kuid jäi õnneks terveks)? Kas polnud just venelased pärast vanaisa koertega mööda metsi jahtinud ja lõpuks teda kaheksa aastat sunnitööl hoidnud? Rääkimata kodu ja vara röövimisest? Eks olid need ju venelased, kes ajasid mobiliseeritud eestlaseid põlvini lumes Luki all sakslaste kuulipildujaid ründama? Need olid venelased, kes lasid öösel meestel miinipildujatules lamada, kuni hommikuks oli neljakümnest sõdurist alles vaid neli. Ja need eesti sõdurid ei surnud isegi mitte Eesti eest sõdides!!!

Sellise ülekohtuga ei tohtinud ju ometi leppida?!

Lisaks kuuldud lugudele, kujundas mu identiteeti ka sini-must-valge Eesti lipp, mis meil kodus olemas oli ja mida ma tohtisin põrandale laotada, et selle peal siis eestiaegsete sentide ja padrunikestadega mängida. Isa emal oli alles igasugust huvitavat vanaaegset kraami (ta oli olnud saksa keele õpetaja ja töötas sõja ajal saksa sõjaväelaatsaretis). Nii võisin ma sügaval Brežnevi valitsemisajal uurida kõikvõimalikku Wehrmachti atribuutikat:  saksa kotkastega lusikaid, saksa tääki, münte, padrunikesti,”Signal!”ajakirju, vanaisa punaarmee medaleid (mida ta iial rinda ei pannud) jmt. Eriti lahe oli süüa saksa armee sööginõudest, mida kaunistasid uhked kotkad.

Jõudsin oma poliitilises arutelus loogilisele järeldusele, et sakslased olid head, sest nad tapsid palju kommuniste. Sain ka kuulda, et minu isa isa isa, oli olnud puhas “riigisakslane”, kes oli tulnud Saksamaalt Eestisse mõisavalitsejaks ja siin vanavanavanaemale vallaslapse teinud. Neil oli olnud koguni diil, et vanavanavanaisa aitab last koolitada ja ema kasvatab kuid kahjuks sai mees ise enne õnnetult surma ja diil läks vett vedama. 

Kõik see kujundas minu arvamust nõukogude võimust mida ma õppisin sügavalt ja jäägitult vihkama…

Samuti tekkis mus veendumus, et ebaõiglusele ja ülekohtule tuleb igal juhul vastu hakata, sest "hääletu alistumine" ei päästa surmast, kannatustest ja orjapõlvest.  Jonnakas vastupanu annab meile aga Aega  -aega riigijuhtidele, et otsida diplomaatilist tuge, aega väejuhtidele, et organiseerida sõjalist abi, aega tsiviilisikutele, et lahkuda...ning keegi ei saa öelda, et "Eesti liitus vabatahtlikult".  Ning isegi kui seda öeldakse, siis ei saa keegi kustutada mälestust vastupanust rahva mälust ja hingest. 

Küsimus matemaatikutele (tõenäosusteooria + statistika)

Üks teema ei anna mulle juba pikemat aega rahu.

Oletagem, et sul on 9 sõpra ning te kõik otsustate minna savanni uitama (NB! Te liigute ja püsite ühtses grupis!) Teid ründavad hüäänid ning pool grupist hukkub (neid on 5). Seega hukkub 5 inimest, kes on KÕIK su sõbrad (kadu 50%).

Ent, kui te lähete savanni koos kümne muu grupiga, kus lisaks sinu sõbrale kuulub gruppi ka 9 muud huvilist? Kõiki neid gruppe rünnatakse ning pool grupist hukkub. Kas tõenäosus, et pool sinu sõpradest hukkub, on sama suur, kui esimes grupi puhul?

Kas keegi oskab seda valemina kirjeldada? Mis see vastus on?

Palgilõikur

Vahva seadeldis (paneme ka tähele väikest kettsaagi masina alaosas). Huvitav ainult, kumb süsteem on parem, kas a) 10 tubli meest 100 kr kirvestega metsatöödel (kes ammutavad oma energia keskkonnasõbralikust hernesupist) või b) üks mees diislit rüüpava 1 000 000 kr traktori ja 50 000 kr lõikepeaga masinaga metsatööl ning 9 töötut kodus masendumas. Sest vaevalt küll, et kõik need 9 mingite meelepäraste asjadega saavad tegeleda. Küllap 7-8 luusivad ikkagi niisama kasutult ümber poe...

Ferrari mullafrees-motoplokk

Hea uudis! Lõpuks ometigi on tekkinud käegakatsutav võimalus saada ferrariomanikuks.

Leopard 2A4 tanki sisevaade (panoraam)

Iseenesest päris tore vaatepilt. Lisaks ka venelaste tanki T-80BV sisevaade. Kursorit liigutades saad vaadelda kogu sisemust.

Paralleelmaailmad

Betoonist pesakast

Nii ongi. Valmistaja on E-Betoonelement.

Tuunitud mootor

Meeste rollist ühiskonnas

Kuuldud tsitaat vestluses, kus kaks meesterahvast arutles küsimuse üle, kas palgatöö on õigustatud või kas peaks panustama pigem loovatele -ja ettevõtlusega seotud eesmärkidele:

Küll naine pere toidab, mees ei peaks sellistesse pisiasjadesse takerduma.
* * *
Nagu me näeme, hakkavad ka mehed tasapisi neile ühiskonna poolt peale sunnitud soorollidest vabanema :)

Jube kollane tükeldaja

Tundub, et põllutöömasinatesse on kätketud looma -ja taimeriigi kõige julmemad ja jubedamad ideed...

SEB pank piirab relvakandmisõigust

Tartus, Vanemusie kõrval oleva SEB-kontori uksel ilutseb selline kurjakuulutav silt. Keelatud on mitmed asjad ja tegevused: pudeli käeshoidmine, koerad, revolvrid, fotoaparaadid, filmikaamerad. Ma ei saa sellest kõigest päris hästi aru. Kas piiratakse nimetet esemetega panka sisenemist (millise seaduse alusel saab piirata fotoaparaadiga panka sisenemist?) või pigem nende avalikku käsitsemist? Ja kas keeld käib ainult revolvrite kohta või on keelatud ka püstolid ja vintpüssid? Kas kassiga tohib panka minna? Aga kitsega?

Kas uksel olev pilt peaks üldse midagi tähendama?

Relvaseaduse § 50 lg 5 sätestab: (5) Äriühingu või mittetulundusühingu juhtorgan või juht, samuti füüsilisest isikust ettevõtja võib oma aktiga piirata relvakandmist oma asukohas ja teistel tema omandis või valduses olevatel objektidel, kui selleks on antud objekti asukoha järgse politseiprefektuuri nõusolek. (Relvakandmise all mõistetakse relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta).

Seega, kas SEBil on tõesti olemas asukoha järgse politseiprefektuuri nõusolek, et mitte lubada enda valdusesse pudelite, koerte, revolvrite, fotoaparaatide ja kaameratega inimesi? Ja kus ma võiksin näha asjakohast protokolli või käskkirja?

Sest olgem ausad -mis õigusega piirab pank minu tegemisi, kui ma soovin ENDA RAHA pangast kätte saada? See on umbes sama, kui ma võtan sõbra raha enda kätte hoida ja kui sõber soovib seda kätte saada, teatan, et ok -sa saad raha kätte küll, aga tule rattaga ja kanna pruuni värvi kingi. Mustade kingadega ja jalgsi ma sind vastu ei võta.

Linnukaamera töölissööklas

Ülilahe. Tartus asuvas HANZA TARKONI tehase söökla söögisaalis asub hiiglaslik ekraan, kus on näha reaalajas kahe musta toonekure pesas toimuv. Hetkel hauduvad linnud mune.

Sõida kaine peaga

Meestele tuleb ikka aegajalt asju meelde tuletada.

Põhja-Koreal on uus ingliskeelne kodulehekülg

Värske ja uus. Kõik on õnnelikud.

Feministlik ideoloogia loob ühiskonnas skisofreeniat

Viimasel ajal on meedias palju räägitud sellistest asjadest nagu sooneutraalsus, soorollid, diskrimineerimine jmt. Sõna võtavad eksperdid.

Mulle öeldakse, et ma olen kujunenud valesti. Mind on kasvatatud jäikades soo-raamides ning minust on saanud oma tundeid varjav, kasina sõnavara ning juba ette programmeeritud autoritaarse käitumisega mees. Ma saan teada, et tehes oma igapäevast tööd, diskrimineerin oma naiskolleege, kes saavad väidetavalt vähem palka, kui mina. Mis veelgi pahem -ma saan teada, et olen jõudnud oma sotsiaalsele positsioonile tänu sellele, et mind eelistatakse naistele. Juba lasteaias eelistati mind tüdrukutele (kuigi just tüdrukud olid "head" ja poisid "pahad"). Samuti koolis (kuigi meile toodi eeskujuks tublisid viielisi tüdrukuid sest me käitusime mitterahuldavalt ning ka hinded olid tüdrukutest kehvemad) . Ning loomulikult ülikoolis -rääkimata tööelust (kuigi kõik personalijuhid on naised).

Vähe sellest. Kuna ma olen juba kord soorolli poolt rikutud, kannan ma edasi sama needust -kasvatan oma lapsi valesti ning ei suuda nendega normaalselt suhelda. Ma väldin kõiki majapidamistöid, võõristan koristamist, kohustusi ning väikeseid lapsi. Samuti alavääristan ja alandan ma igapäevaselt naisi -oma suhtumise, jutu, käitumise ning NB! -tohutute nõudmistega! Seejuures olen ma purulaisk ning ei viitsi end liikutada seetõttu, et pean enesestmõistetavaks, et naised peavad rohkem tööd tegema, kui mina (= kuna ma olen mees).

Enamus minu tegevusi ja huvialasid on sisuliselt valed ning arendavad minus vaid ebasoovitavaid vägivaldseid ja emotsionaalses mõttes primitiivseid omadusi: (konkureerimissoovi, hierarhilist käitumist, soostereotüüpe, riskivalmidust, labast huumorimeelt jmt).

Ma pean tundma end süüdi ning tahtma end parandada.

Ma oleksin pidanud lapsepõlves rohkem nukkudega mängima (mängisin niigi päris palju, sest aitasin õel nukumaju sisustada, pabernukke riietada jmt. Samuti tuli koos tema sõbrannadega kodu mängida -tõsi küll -olin alati isa või sõduri rollis). Oleksin pidanud lisaks ema rätsepatöö vaatamisele ja kriidiga kangale joonte vedamisele ka ise riideid õmblema (kuigi ma õmblesin käsitsi mitu vatiiniga täidetud Sipsik-tüüpi nukku ning tegin täiesti ise pikkadest velvetpükstest normaalsed põlvpüksid). Tundub, et oleksin pidanud hoovis poistega kaklemise asemel põgenema, nutma puhkema (nutmine maandab stressi) ja hiljem mingitele teistele poistele ja tüdrukutele (ja emale) oma haavatud tundeid kirjeldama. Õige oleks olnud hirmu tundes ära joosta, mitte seda ületada ja enda otsusele kindlaks jääda. Ma poleks pidanud Toompea kõige järsemast nõlvast liugu laskma ega ronima Schnelli Tiigi kõrval asuvatesse pimedatesse käikudesse. Samuti poleks ma pidanud jääma Väikse Marko kõrvale, kui meil tekkis arusaamatus hulkvel olnud venelastega. Ning tookord, kui suuremad poisid mu sõda mängides puu külge sidusid ja vedrupüstolist hõõguvate oksatukkidega lasid, oleksin pidanud reetma meie laagri asukoha -keegi poleks ju tohtinud mind hukka mõista, sest mind sunniti ja lausa piinati.

Aga ma ei teinud seda. Ma nutsin, -aga alles viimases hädas. Ma ei reetnud ega kandnud keelt. Ma ei jooksnud ära vaid jäin paigale. Ma surusin maha oma hirmud ning püüdsin näida vapram, kui ma sel hetkel tegelikult ehk olin. Sest ma tahtsin olla julge, kartmatu, hea kaaslane ning usaldusväärne seltsiline nii heas, kui halvas.

Kuid nüüd öeldakse mulle, et see kõik oli vale...

* * *

Kuulge, see kõlab ju pisut skisofreeniliselt, kas pole?

Väike kinnisvara

Ida tee, Merivälja.

Vaba mees otsib naist

Esialgu arvasin, et see on mingi juhus, ent nähes samasugust kuulutust ka linna teises otsas sai selgeks, et tegemist on tõsiseltvõetava asjaga. Ainuüksi fakt, et mees on teinud sellise põneva ja alternatiivse otsimiskampaania näitab, et tegu pole mingi suvalise tropiga, kes otsib "ilusat mimmi" vaid ausa mehega, kes teab, et "tänaval jalutavad täiesti normaalsed naisterahvad".

panen siis põhilise teabe kirja:

VABA MEES OTSIB NAIST (soovitavalt -35a)

44/192

mob: 56 04 2202

Üks variant on muidugi see, et mehe enda naine on kadunud ja nüüd hoolitsev kaasa otsib teda. Igatahes hoiame pöialt ja loodame, et kõik läheb hästi.

Midagi on valesti läinud

Midagi on selle uksega väga korrast ära. Siin on kummaline loogikaviga. Uks kujutab endast ilmselgelt Paradiisi Värava allegooriat. Ent miks on see must? See ei ole loogiline. On päris kindel, et keskaegsed inimesed maalisid sellised uksed nii värviliseks, kui vähegi võimalik. Kas asjaolu, et uks on tuimalt mustaks jäetud (ja kõik taluvad seda!) ei ole märk sellest, et kaasaegne inimene ei esita enam küsimusi asjade tegeliku TÄHENDUSE kohta vaid usub end teadvad "mis see on"? Või arvab ta, et "mulle pole vaja värvilist ust, sest ma tean niigi kuidas asi on"? Või on see märk süüvimatusest? Uks on "lihtsalt uks" -ja parimal juhul üks kena pilt. Kuigi tegelikult pidasid puusepad silmas Ust Paradiisi. Ja kas pole nii, et samal moel vaatleme me kõike ümbritsevat -me näeme vaid "keni ja esteetilisi asju", ent mitte "mida need tegelikult tähendavad". Oleme nagu turistid kunagi.

Afganistaanis keelatud sümbolid ja Iraani Sõda

1) Päris huvitav. Isegi ankur. Ja Eestis levinud kaheksakand. Meie sallime poolkuud, punast viisnurka jm vist päris emotsioonivabalt?

2) Kuid palju suurem mureallikas on taamal terendav Iraani Sõda. Iisraeli lendurid juba harjutavad. Meie idanaaber kasutab selliseid olukordi alati kurjasti ära.

* * *

Hea vähemalt, et pole vaja karta uut veeuputust.

"Vette visatud kivid" (ehtenäitus KOOD)

Sätin üles ühe lemmikkaelaehte pildi.

Lennujaamade silmaskannerid võivad paljastada CIA agendid

Näib, et liiga hea tuvastustehnika pole ka hea...

P10 on hämmingus Aleksander Stubbi otsusest

Teatavasti hakkab Soome välisminister Aleksander Stubb iga kuu kirjutama kolumni Postimehes. Sellega seoses tekkis P10-l väike hämming.

P1: Kas te kuulsite juba, et Soome välisminister Aeksander Stubb hakkas Postimehe kolumnistiks?

P10 (ärevalt): Mida?! Hakkab kommunistiks?!

* * *

P10 teab juba, et kommunistid ei ole päris korralikud inimesed...

Tutvuda võib ka nii

Naised teevad enda mõrvamise liiga kergeks

Ma ei saa sellest põhimõttest ikka veel aru, et 95% naisterahvastest ei ole oma elu ja turvalisuse kaitseks end mitte mingil moel ette valmistanud. Iga suvaline hulkuv narkar, hull ja pervert võib nad ilma eriliste probleemideta ära tappa. Neil pole kaasas ei piprapihustit, suurt võtmekimpu, püstolit ega midagi muud millega end kaitsta. Küll aga mahuvad kotti huulepulk, peegel, puudritops, peened sõrmkindad, kreem jmt ilutooted millest pole manjaki vastu mitte mingit abi. Ning isegi, kui kotis on olemas väike küüneviil, ei ole naine selle kasutamiseks vaimselt valmis. Mis sellise hooletuse mõte on?

Ma tean tegelikult küll. Naiste peas on maad võtnud omapärane kujutelm, et "kui ma halva peale ei mõtle, siis seda ka ei juhtu". Idee on selles, et naised püüavad enda vastu suunatud vägivalda ennetada esoteerilise soovmõtlemise abil.

Aga kuulge -see ei ole adekvaatne lähenemine!

Tundub, et Asjadest-blogi peab algatama rahvaliikumise "Kingi oma naistuttavale piprapihusti!". Sellest, et aastas paarkümmend siirast kellaküsijat pipart näkku saab, ei ole midagi, kui see päästab mõne tubli inimese elu (igavene elu on muidugi eraldi teema).

Punane SAAB daamiga

Kas elus tuleb tõesti kõik järele proovida?

Tegemist on müürinurgaga, kus noored istumas käivad. Pahvivad seal suitsu ja räägivad midagi. Ning tundub, et mekivad isekeskis ka väikestviisi tosooli (meenub, et kunagi tarbisid piiratud kogustes tosooli vaid kõige põhjakäinumad nõukaaegsed joodikud).
* * *
Vahest just sellistel hetkedel olekski paras öelda see "kuldne" tarkus (mida mõned nii varmalt ja enesekindlalt kasutavad), et "elus peab kõike proovima"? Sest seda see ju tähendab? Et maitse tosooli. Muidu sa ju ei tea kuidas see maitseb.

Ka ehitajad loovad kaasaegset arhitektuuri

Pole üldse paha. Kui maja poleks muinsuskaitse all ja kile ning hööveldamata laua asemel kasutada adekvaatseid materjale, oleks tulemus lausa suurepärane.

Uudiseid Prantsusmaalt

Prantsusmaal on igasugused imetabased valemid võimalikud ...

Iraan koolitab naisninjasid

Tundub, et Eesti feministidel on mida eeskujuks võtta :)

Vanatädi

Kuna näitusega on nii kiire, siis pole mahti isegi pildistada. Üht juhtumit tuleb siiski kirjeldada.

Müürivahe Kohviku juures olevas seinaorvas istus kerjav vanatädi ning hoidis peos annetusteks mõeldud musta plasttopsikut. Topsi peal oli suurelt tekst ROCK.

Ah jaa, kas ma mainisin, et avamine on 5. aprillil kl 18.00 IIDA galeriis Suur-Karja 2? Olete teretulnud :)

Viimased ettevalmistused

Käimas on väga kiire ajajärk ning näituse ettevalmistused on lõpusirgel. Nagu ikka valisin ehete eksponeerimiseks odavama, töömahukama ning kokkuvõttes kallima viisi :)

Õnneks on kõik vajalik kraam olemas (naelad, kruvid, liistud, soome papp, värv, pahtel, mõõdulint, saag, nurgalõikamis-rakis, liim ja pliiats + kohv ja suhkur).

Peaksin veel jõudma ühe kaelaehte kokku monteerida ja teise ka valmis teha. Lisaks veel pudi-padi (mõned pärlid kinnitada, mõned konksud väänata jmt).

Tuleb pikk õhtu...-püsige lainel.

Taktikaline kilt

Ülilahe. Just sellised ongi head asjad. Ainus probleem on, et kui šoti kilt on mitmekordsest kangast ning võimaldab ühte kangapaani kapuutsina kasutada, siis taktigaline kilt seda ei võimalda. Vaatame videot kah.

Militaarmonopol

Tundub tore.

Avalik loeng EKAs (Kas üksikisik võib mõjutada maailma?)

Kolmapäeval, 4.aprillil kell 17.00 ruumis 221, Estonia pst 7

Daniel Vaarik / kommunikatsiooniekspert, Praxise nõukogu esimees, blogija /
loeng ja arutelu teemal

`Kas üksikisik võib mõjutada maailma?`
* * *
Ma tean juba ette, et vastus on "jah". Küsimus on, kuidas selleni jõutakse.