Asjaolude sunnil pidin eile muru riisuma. Ja avastasin, et head füüsilist tegevust ei tasu asjata ära raisata vaid sellest tuleb võtta vähemalt maksimum (või isegi natuke rohkem).Selgus, et käeraskuste kasutamine lisab mururiisumisele hoopis uue -ja võimsa -mõõtme. Tegemist on tõsise spordiga. Kujutan ette, et jalaraskuste abil läheb asi veel huvitavamaks. Kindlasti annaks välja töötada ka asjakohased riisumis-harjutused...
Pealegi olen ma alati pooldanud seisukohta, et spordil peab olema mingi mõte. Näiteks vanasti ei teinud keegi sporti. Inimesed olid selleks liiga arukad, et tegeleda mõttetute asjadega. Spordi asemel niideti heina, aeti käsikivi ringi, korjati põllul kive, kõblati, tehti heina jmt.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti