maanantai, elokuu 31, 2009
Ehe targale naisele
Väga elitaarne juhtum granaadi ja kohviga
"Mismõttes -kes soovib...?-ma pean siis ju pudru pooleli jätma? Ja kuhu ma kohvi panen?! Teisalt -granaati oleks kah ikkagi tore visata...".
Sattusin hetkeks tõsisesse sisemisse kriisi. Kuna kiire analüüs näitas, et kohvi ja putru on tõenäoline ka hiljem saada, aga granaadiviskamine on küsitav, siis haarasin kohvitopsi kätte, kahmasin vajalikud asjad kaasa ning suundusin viskealale. Sinnapoole lonkides (u 100m) tuli pähe mõte, et tegelikult on kõik äärmiselt stiilne ja šeff -sest pole just sage, et võid minna kohvitops käes granaati viskama. Väga hea oleks, kui nüüd keegi tuttav vastu tuleks ja küsiks: "Ohoo -ja kuhu sina siis nimodi kohviga lähed?", mille peale saaksin hooletult vastata: "Ahh niisama -lähen granaati viskama...".
Viskasin oma granaadi ära ja kuulasin kuidas see põmatas. Siis vantsisin koos kohvitopsiga tagasi putru sööma. Kõik oli toimunud ülimalt stiilselt.
Ainult valged kindad olid puudu...
sunnuntai, elokuu 30, 2009
Klassikaline situatsioon
Laskemoona ebaseaduslik käitlemine otse tänaval!
(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.
* * *
§ 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine
(1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
* * *
Jube lugu! Näib, et politseinikud võiks tüdruku vabalt koos muude pättide ja kriminaalidega paariks päevaks türmi pista... :(
perjantai, elokuu 28, 2009
Ülekaal on inimese enda valik (?)
Alljärgnev mõttearendus pole suunatud "baroksetele naistele" ega "väikese õllekõhuga meestele" vaid inimestele, kelle ülekaal on karjuv ja kaugele näha.
Olin tunnistajaks kummalisele juhtumile. Bussi sisenes keskealine naine, kes kaalus umbes 230 kg. Naine ronis puhkides trepist üles ja suundus otsejoones tooli poole, kus istus u 13 aastane poiss (suhteliselt pontsakas poiss) ning andis häälekalt teada, et poiss võiks talle istet pakkuda.
Poiss keeldus, ning 230kg-ne naine hakkas kurjalt õiendama kuni pääses istuma istmele, mille üks teine inimene talle vabatahtlikult loovutas.
Paksu naise käitumine tundub mulle ülimalt ülekohtune.
Kas ülekaal on privileeg? Kas paks olemine peaks andma eristaatuse? Kas ülekaalulistel inimestel on enesestmõistetav õigus bussis istuma pääseda? Kas neil on õigus keeldujaid sõimata?
Minu meelest mitte.
Küsiksin edasi: kas ülekaal pole lõppudelõpuks inimese enda laiskuse ja viitsimatuse tulemus? Kas nelja lüpsikutäie rasva endaga kaasavedamine pole inimese eralõbu? Ehk peaks ülisuures ülekaalus olev inimene JUST tundma oma rasvumisest tingitud tagajärgi? Miks on saanud heaks tavaks tunda kaasa inimestele, kes ei viitsi ise enda tervise pärast muret tunda?
Sest tundub, et ülisuur kaal on inimese isekuse ja egoismi tunnus.
Ma ei mäleta, et oleksin kunagi näinud ülipaksu inimest pakkumas istet lapsele või last ootavale naisele...
Või on ülekaal ravimatu haigus? Samas kirjutas Aleksandr Solšenitsõn, et Siberi vangilaagrites polnud mitte ühtegi paksu ega ülekaalulist. Ükskõik, kui paks keegi ka varem oleks olnud...
Panen üles vastava küsitluse. Selgitame tõe välja!
Olin tunnistajaks kummalisele juhtumile. Bussi sisenes keskealine naine, kes kaalus umbes 230 kg. Naine ronis puhkides trepist üles ja suundus otsejoones tooli poole, kus istus u 13 aastane poiss (suhteliselt pontsakas poiss) ning andis häälekalt teada, et poiss võiks talle istet pakkuda.
Poiss keeldus, ning 230kg-ne naine hakkas kurjalt õiendama kuni pääses istuma istmele, mille üks teine inimene talle vabatahtlikult loovutas.
Paksu naise käitumine tundub mulle ülimalt ülekohtune.
Kas ülekaal on privileeg? Kas paks olemine peaks andma eristaatuse? Kas ülekaalulistel inimestel on enesestmõistetav õigus bussis istuma pääseda? Kas neil on õigus keeldujaid sõimata?
Minu meelest mitte.
Küsiksin edasi: kas ülekaal pole lõppudelõpuks inimese enda laiskuse ja viitsimatuse tulemus? Kas nelja lüpsikutäie rasva endaga kaasavedamine pole inimese eralõbu? Ehk peaks ülisuures ülekaalus olev inimene JUST tundma oma rasvumisest tingitud tagajärgi? Miks on saanud heaks tavaks tunda kaasa inimestele, kes ei viitsi ise enda tervise pärast muret tunda?
Sest tundub, et ülisuur kaal on inimese isekuse ja egoismi tunnus.
Ma ei mäleta, et oleksin kunagi näinud ülipaksu inimest pakkumas istet lapsele või last ootavale naisele...
Või on ülekaal ravimatu haigus? Samas kirjutas Aleksandr Solšenitsõn, et Siberi vangilaagrites polnud mitte ühtegi paksu ega ülekaalulist. Ükskõik, kui paks keegi ka varem oleks olnud...
Panen üles vastava küsitluse. Selgitame tõe välja!
torstai, elokuu 27, 2009
Doris sai 2 tagasilöögi-amorti

Et Dorise lukuraam liigub (edasi-tagasi) kahe juhtvarda peal, siis oli loogilisim samm lisada juhtvarraste kabapoolsesse otsa 2 kummisilikoonist patja, mis pehmendavad lukuraami liikumisest tekkivat lööki.
Projekt ise oli väga kelmikas.
Esmalt ostsin (5 kr) ühe sellise plastikampulli mida müüakse lillepoodides ja mis torgatakse ostetud lillele koos veega varre otsa. Seejärel kinnitasin pikkupidi ampulli sisse 2mm jämeduse traadi mille fikseerisin ampulli katva korgi abil. Seejärel lasin ühel tublil kullassepal täita ampulli vedela silikooniga (kasutatakse valuvormide tegemisel). Poole tunni möödudes, kui silikoon oli hangunud, tükeldasin ampulli peenikese saega sobiva pikkusega juppideks. Peale seda emaldasin silikoonist traadijupid ja plastikust kesta ning installeerisin tekkinud väikesed silikoonpadjad juhtvarraste peale.
Joonisel on pealtvaates: I -tehases paigaldatud kõvad plastikpadjad; II -uued silikoon-amordid; III -lukuraam; IV -lukk; V -padrun; VI -lööknõel.
Lukk liigub tagumisse asendisse sujuvalt ja täpselt nii nagu peab.
Nüüd polegi muud, kui peab asja praktikas proovima. Loodame, et midagi ei plahvata ja põlema ei lähe! :)
keskiviikko, elokuu 26, 2009
Vabadussamba kõrval peaks olema kaljuronimissein
Mulle tundub, et kuna nagunii ronimiseks läheb (peaks ka ise proovima), siis võiks selle kasutu muru (mida on nagunii vastik niita) asendada korraliku kaljuronimisseinaga -kus on need ronimiseks mõeldud nukid. Ronimissein lisaks ka Vabadussambale kohe uue dimensiooni -sest vabaduse saavutamine nõuab kah justkui ronimist jne.
Pealegi haakuks see all augus olevate rulatajatega ja Ahhaa Keskusega, mis seal ka on.
Vabaduse Väljakule kogunenud meeleavaldajad jäävad platsile lõksu!
Täna märkasin väga tähelepanuväärset asjaolu. Uudne Vabaduse Väljak on sellise konstruktsiooniga, et sinna kogunenud rahvahulka saab edukalt lokaliseerida ja gruppidesse jaotada.
Väljaku maa-alune osa koos trepistikuga moodustavad omamoodi lõksu, kust enam välja ei pääse. Vabadusristi juures kõrguv bastion eraldab väljaku bastioni peale jäävast alast. Estonia pst poolne külg moodustab samuti eraldiseisva ala, sest on ülejäänud väljakust eraldatud sinise piirdeseina ja teiselpool seina oleva kukkumisvõimalusega. Platsile viivaid tänavaid on lihtne sulgeda.
Ehk siis: Vabaduse Väljak on Täiuslik Lõks. Õudne! Mina meeleavaldustele enam ei lähe...
Väljaku maa-alune osa koos trepistikuga moodustavad omamoodi lõksu, kust enam välja ei pääse. Vabadusristi juures kõrguv bastion eraldab väljaku bastioni peale jäävast alast. Estonia pst poolne külg moodustab samuti eraldiseisva ala, sest on ülejäänud väljakust eraldatud sinise piirdeseina ja teiselpool seina oleva kukkumisvõimalusega. Platsile viivaid tänavaid on lihtne sulgeda.
Ehk siis: Vabaduse Väljak on Täiuslik Lõks. Õudne! Mina meeleavaldustele enam ei lähe...
tiistai, elokuu 25, 2009
Varsti kukub keegi alla
maanantai, elokuu 24, 2009
Väga super
E5 ja P7 sõidavad autoga ja arutavad Välgu (valge koer) oskuste üle.
E5 (mõtiskleb iseseisvalt antud teema üle): "Ei tea, kas Käpikul on supernäu (Käpik on üks kass)?
P7 (õpetlikult): "Käpikul pole mingit supernäud -ainult Välgul on superauhh"
E5: "Aga kui Välgul on superauhh, siis on Sarvikul superpiiks! (Sarvik on hamster)!
* * *
Aga mis siis, kui superpiiks on tõesti olemas?! Tuleks lihtsalt välja uurida...
E5 (mõtiskleb iseseisvalt antud teema üle): "Ei tea, kas Käpikul on supernäu (Käpik on üks kass)?
P7 (õpetlikult): "Käpikul pole mingit supernäud -ainult Välgul on superauhh"
E5: "Aga kui Välgul on superauhh, siis on Sarvikul superpiiks! (Sarvik on hamster)!
* * *
Aga mis siis, kui superpiiks on tõesti olemas?! Tuleks lihtsalt välja uurida...
sunnuntai, elokuu 23, 2009
Sport-rehitsemine võiks olla nagu eesti kepikõnd
Selgus, et käeraskuste kasutamine lisab mururiisumisele hoopis uue -ja võimsa -mõõtme. Tegemist on tõsise spordiga. Kujutan ette, et jalaraskuste abil läheb asi veel huvitavamaks. Kindlasti annaks välja töötada ka asjakohased riisumis-harjutused...
Pealegi olen ma alati pooldanud seisukohta, et spordil peab olema mingi mõte. Näiteks vanasti ei teinud keegi sporti. Inimesed olid selleks liiga arukad, et tegeleda mõttetute asjadega. Spordi asemel niideti heina, aeti käsikivi ringi, korjati põllul kive, kõblati, tehti heina jmt.
Kas see on islami tõeline pale? Või on tegemist eksitusega?
Avastasin midagi tõeliselt võigast: http://thesirenvoice.blogspot.com/
ma pole kaua näinud midagi nii jubedat, kui videolõik Tuesday, August 18, 2009
perjantai, elokuu 21, 2009
Kui palju kaotab klient alaproovilise hõbeehtega?
Hõbesõrmus, mis kannab proovi 925 ja on lipikul kaaluga 9,49 g.
Tegelikult kaalub sõrmus 8,9 g ja vastab proovile 830. Sõrmus maksab 280 krooni. Hõbeda gramm on hetkel u 6,681 kr/g + 20% käibemaks. Kui suur on ostja rahaline kahju (juhul, kui mu matemaatilised tehted paika peavad)?
Kaalu erinevusest tingitud kahju on 4,73 krooni.
Alaproovilisusest tingitud kahju on 7,172 krooni.
Ühtekokku 11,91 krooni. Ligi 12. Polegi nii paha? Mingi tühine kümnekas...
torstai, elokuu 20, 2009
Kas need on tavalised mehed või tulnukad?
Doriselt ei saa rauda kätte?
Täna helistas TA ja teatas väga masendavat uudist. Nimelt, et see tihvt, mis takistab Doriselt rauda lahti võtta (et sinna suudmekompensaator monteerida) on liimitud kinni nn punase liimiga -ehk siis liimiga mida on vaja kuumutada, et tihvti kätte saada. Kui nüüd aga Dorist kuumutama hakata, on karta, et hakkavad juhtuma igasugused ettearvamatud protsessid, ja Doris saab rikutud. TA jutu mõte oli, et Dorisele ei saa suudmekompensaatorit paigaldada (või ainult kusagil Saksamaal). Täitsa õudne! (Aga järsku saaks külgedele mõned augud puurida?)
Mis ma nüüd teen?!
Keskendun päästiku tuunimisele? Hangin pudeli grafiitpulbrit?
Või mõtlen lihtsalt, et kõik on niigi hästi?
keskiviikko, elokuu 19, 2009
Anu koos sõbrantsiga
Kunagi oli juttu sellest, et Tartu Jaan andis ühele järvekaanile -keda me koos Jaani ja sõpradega kaldavees uurisime -nimeks Anu. Nüüd leidsin selle filmijupi üles ja jagan seda ka teiega, kallid lugejad.
Õlut ei pea ostma ainult maitse järgi!
Olen viimasel ajal hakanud poest ostma kõige odavama ja kahtlasema sisuga õlle. Ja mitte sellepärast, et sedasi raha säästa vaid protestist meinstriimi vastu (st Saku). Ütleme nii -anarhistlikel kaalutlustel. Taoline tegevus on väga seiklusrikas, sest kunagi ei tea, kas õlu on täitsa solk või päris mõnus. Selle valla parim avastus on muide Palmse Tume Õlu (punase sildiga mille peal on Palmse mõis). Seda pruulib mingi nurgatagune õllevalmistaja. Aga õlu ise on mahe ja siidine nagu ema pai…
Selle õllesüsteemi hea omadus on ka see, et õlle maitses on peaaegu võimatu pettuda. Isegi kõige imelikum ja liisunum kesvajook tundub nagu mingi uus põnev avastus.
Ja pealegi -mis võiks olla VEEL igavam ja fantaasiavaesem, kui laduda korvi järjekordne ports Saku Originaali? Me oleme ju lõppudelõpuks ikkagi mõtlevad olendid...!
Muide väga tore on osta õlut ka sildi järgi. Kui on lahe silt, siis ostan (st silt võib olla ka spetsiaalselt kole).
Selle õllesüsteemi hea omadus on ka see, et õlle maitses on peaaegu võimatu pettuda. Isegi kõige imelikum ja liisunum kesvajook tundub nagu mingi uus põnev avastus.
Ja pealegi -mis võiks olla VEEL igavam ja fantaasiavaesem, kui laduda korvi järjekordne ports Saku Originaali? Me oleme ju lõppudelõpuks ikkagi mõtlevad olendid...!
Muide väga tore on osta õlut ka sildi järgi. Kui on lahe silt, siis ostan (st silt võib olla ka spetsiaalselt kole).
tiistai, elokuu 18, 2009
Vabandan
Piltidel mõned erinevad suudmekompensaatorid (vähendavad relva tagasilööki ja kiirendavad ümberlaadimist). Suudmekompensaatorite tegemine on terve teadus. Räägitakse "vastavatest kindlatest nurkadest ja suundadest", mis on matemaatiliselt välja arvutatud ning millest sõltub kogu relva edasine käitumine. Kogu konstruktsiooni kandev idee seisneb püssirohugaaside juhtimises ja hajutamises nii, et relv muutuks stabiilsemaks ja kergemini käsitsetavaks. Kui pikemalt järgi mõelda, siis on see kõik väga loogiline...
maanantai, elokuu 17, 2009
sunnuntai, elokuu 16, 2009
Toonela Vint (mõned klipid)
Laskur unustab relva vinnastada ja kaotab palju aega...
Kolmas stage. Toonela Vindile omaselt kannab see naljakat nime "Priidu Tuba". Märke on palju, ja lasta tuleb kahelt positsioonilt. Toas on kitsas...
Salv annab ridamisi tõrkeid. Laskmisest midagi eriti välja ei tule. Tegemist on trummelsalvega, mis mahutab 100 padrunit ja peaks teoreetiliselt võimaldama ladusat ja pikaajalist tuld. Kuid reaalsus on midagi muud...
August
Low budget ohutuslipud vintpüssidel
Minu meelest on tore, kui inimesed kasutavad leidlikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi.
5.2.1.5 Võistlejad peavad kasutama padrunipesa ohutuslippu, või vahendit, mis on
selgelt nähtav väljastpoolt, kui relv ei ole kasutuses (va tegevuste sooritamisel, mis on
määratletud reeglis 2.4.1).
lauantai, elokuu 15, 2009
Toonela Vint (eelvõistlus)
Kuidas ületada pauguhirmu?
Üldiselt on nii, et enamik inimesi kardab kõva pauku. Ja laskmise puhul tähendab see seda, et hakatakse pauku ootama. Mis omakorda tekitab olukorra, et pigistatakse kõvasti püstolit ja tehakse käega kahtlaseid võbinaid. Ning loomulikult vajutatakse päästikut hirmus rapsakalt ja äkki ("tuleks pauk juba ära!"). Lisaks sellele pannakse ka silmad kinni.
Mida sellises olukorras teha? Mida ette võtta, et pauk ei tunduks nii hirmus?
Lahendus on tegelikult väga lihtne -tuleb hankida peotäis treeningpadruneid (nn klikkpadrunid). Treeningpadrunid on plastikust ja mingit erilist pauku nad ei tee. Toppides neidsamu treeningpadruneid salve läbisegi päris laskemoonaga, tekib situatsioon, et lastes on väga raske aimata millal käib pauk ja millal lihtsalt klõps. Mis omakorda tähendab, et sa ei saa paugu tulekuks eriti hästi valmistuda ja päästiku järsk vajutamine jmt muutub üpris naeruväärseks. Ühel hetkel hakkad mõistma, et pauk tuleb nii või teisiti -ja just siis, kui selleks on õige aeg. Parata sellesse ei saa.
Ja siis sa saadki pauguhirmust üle. Pauk ei suuna enam su elu! Pauk ei ole enam tegija!
torstai, elokuu 13, 2009
Vastav kehaasend toob lõhnad paremini esile
E5 kiigub õues ja laseb ennast kiigel pea alaspidi rippu. Kiigub veel veidi ja ütleb siis:
"Tagurpidi on nii hea lõhn!"
Mina: "Mismoodi -hea lõhn?"
E5: "Kui sedasi tagurpidi olla, siis on nii palju häid lõhnu igalpool..."
Vaatan E5-te heldinult ja imetlevalt. Nii tark laps!
"Tagurpidi on nii hea lõhn!"
Mina: "Mismoodi -hea lõhn?"
E5: "Kui sedasi tagurpidi olla, siis on nii palju häid lõhnu igalpool..."
Vaatan E5-te heldinult ja imetlevalt. Nii tark laps!
Väike palm surnukuuri ees
Forseliuse jüngrid
keskiviikko, elokuu 12, 2009
Paar näpunäidet krišnaiitidele
Mul on tekkinud mõned pretensioonid tublidele krišnaiitidele:
1) ligimesearmastuse seisukohast ei ole üldse ilus, kui te hõivate jalakäijate ülekäigukoha ja tõrjute ülejäänud jalakäijad sealt kõrvale
2) liiga vali trallitamine hävitab ümbruses kõik ilusad loodushääled
3) vaimsest seisukohast lähtudes vajaks krišnaiitlikku sõnumit pigem äärelinn, sest kesklinnas on põhiliselt turistid
4) mõned laulud ja ütlemised võiks tõlkida ka eesti keelde (või on krišnaiidid mingid keelešovinistid?)
5) häälekõvendaja kasutamine on liiast
6) ei pea ainult ilusa ilmaga trallitama vaid võiks ka siis, kui on külm ja vihmane
1) ligimesearmastuse seisukohast ei ole üldse ilus, kui te hõivate jalakäijate ülekäigukoha ja tõrjute ülejäänud jalakäijad sealt kõrvale
2) liiga vali trallitamine hävitab ümbruses kõik ilusad loodushääled
3) vaimsest seisukohast lähtudes vajaks krišnaiitlikku sõnumit pigem äärelinn, sest kesklinnas on põhiliselt turistid
4) mõned laulud ja ütlemised võiks tõlkida ka eesti keelde (või on krišnaiidid mingid keelešovinistid?)
5) häälekõvendaja kasutamine on liiast
6) ei pea ainult ilusa ilmaga trallitama vaid võiks ka siis, kui on külm ja vihmane
Santiago ordu rist
Lõpuks ometi üks normaalne tegevus internetis
Saab mullikilet katki plõksutada. Nii rahustav. Kõlarid peaks ka olema.
maanantai, elokuu 10, 2009
Low budget tootearendus
sunnuntai, elokuu 09, 2009
Eriti imelik mõte
Kuigi tegelikult on ju vastupidi? Isetsemiseks pole vaja üldse pingutada. See on iseeneselik ja loomuomane protsess. Küll peaks aga kuidagi üles leidma oma isetuse -nn antiego! (Pealegi oleks väga šeff ehitada reklaam üles mõttele, et "SEE õlu-sepik-šampoon muudab su isetuks-õnnelikuks-altruistlikuks. Või: SEDA sepikut söövad need, kes on loobunud oma minast-kannatusest-egoismist vmt"
Sest isetus on erinev ja ego on meinstriim.
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)
