Huvitav. Olen täheldanud, et inimesed, kes lähevad EKAsse ei oma enamasti väga selgepiirilisi oskuseid või teadmisi (va arhitektikandidaadid). Matemaatikat, füüsikat, bioloogiat ja keemiat nad ei oska (= puuduvad reaalteadmised ümbritsevast maailmast). Küll aga on neil soov "maailma parandada" ja "ennast teostada". Mis on tegelikult väga ohtlik suhtumine -eriti kui võtta arvesse, mis juhtus Adolf Hitleriga, kes oli samuti nö kunstnik. Kuna kunstnik ei oma selget arusaama maailmast millest ta elab, asub ta entusiastlikult teostama projekte, mis on matemaatilises mõttes absurdsed või koguni hukatuslikud.
Seega -kunstikalduvusega inimene tuleb võimust võimalikult kaugel hoida.
Ent sama ohtlik on kunstnikuhinge niisama laokile jätta. Tasahilju võtab temas maad vimm ja soov ühiskonnale oma kannatuste eest (= teostamata eneseteostus) kätte maksta. Pole ime, et just kunstikalduvustega tegelased asutasid töökohtadel kommunistlikke rakukesi jmt ühiskonnavaenulikku. Põhjuseks seesama puuduv arusaam reaalsusest. Kuna kunstnik ei taju reaalsust, on talle kõik võimalik. Ükski mõte ei tundu talle liiga jabur või teostamatu..., ükski tegu pole liiga ebamoraalne...
Kolmas -ja sama nutune -perspektiiv on see, et ühiskonna poolt tunnustamata kunstnik peab töötama juurviljalaos (reaalteadmised ju puuduvad!). Enamasti päädib selline näkane eksistents alkoholismi või mingi muu hullusega -mis on ümbritsevale sootsiumile kurnav.
Mida siis teha? Kuidas vältida õilishingedest lähtuvat ohtu?
Ainus väljapääs on lasta nad Kunstiakadeemiasse õppima. Inimesed tunnevad, et nad on vajalikud ja teevad midagi. Mis sellest, et maailm ei mõista neid jne -vähemalt ei lähe nad tänavale autosid põletama. Parim on lasta neil rahulikult kunsti teha...
tiistaina, tammikuuta 19, 2010
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
4 kommenttia:
Aga kunstnikuhinged, kes on suutnud ette võtta ja mingile maale läbida reaalteaduse tee on need kes maailma parandama hakkavad, sest neil on lisaks matemaatilisele arusaamale ka suurepärane fantaasia ja soov head teha.
Ei ole olemas midagi abstraktsemat ja reaalse maailmaga vähem seotut kui matemaatika. Ja valdav enamus sellesamuse reaalse maailma põhjapanevatest leiutistest on tehtud kunstihingede, mitte arveametnike poolt. Geeniuse ajukeemia on väga spetsiifiline ja geniaalsusega kaasnevad enamasti ka kunstianded. Sest inimesele, kes ei tea oma piire, ei olegi miski võimatu.
oh, ma vaatasin, et sul on ylvast pilt üleval, et mis värk. aga hoopis minister on, ja ülde mitte ylva...
Ainult need, kellele ei tundu miski võimatu, tegutsevadki. Jube raske on midagi tegema hakata, teades, et ette, et see on võimatu ja absurdne. Nii et kõik, kes midagi teevad, on kunstnikuhinged. Teised on lihtsalt filosoofid ja arutajad- oma arust lihtsalt reaalsusega hästi kursis:)
Lähetä kommentti