Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?
(“Läänerindel muutuseta”, 1929)
torstaina, kesäkuuta 03, 2010
Armas vaatepilt
Kunagi sai ise kah seal istumas käidud...-aga selle vahega, et lugesin hommikust lehte, sest olin peale Polütehnikumi 100m pikkuste koridoride pesemisest väsinud ja tahtsin teha vahelduseks midagi muud, kui räpase lapiga mööda treppe udjada. Vaade oli ka päris rahustav.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti