Tallinn on nagu hullumaja ooteruum

Sisenedes osakonda, valdab sind kummaline ebakindlus. Esiteks jälgid sa hirmunult iga möödauitavat patsienti ning pelgad, et mõni neist võib sulle ootamatult kallale karata -ei või ju teada, mis inimesel mõttes on...-järsku miski ärritab teda? Järsku pole ta oma kohustuslikku rohtu võtnud? Või on doosist liiga kaua aega möödas? Pealegi hakkab sulle tunduma, et võibolla pole sa ka ise päris korras. Mine tea? Miks ma muidu siin nimodi arsti ootan? Küllap midagi ongi valesti...-ja kas mitte erinevate nõudmistega esinemine polegi üks hulluse tundemärke? Ilmselt tuleb arst kuidagi üle kavaldada...(-aga kuidas?!) Pean jätma mulje, et kõik on normaalne. Kõik sujub...